Noor isa Jaak Madison: oma isast ma eeskuju ei ammuta

EKRE eurosaadik Jaak Madison kasvas suuresti isata. Oma pojale soovib ta alati olemas olla.

Märjamaa rahvamajas lõppeb Merit Männiste kontsert. Plaksutatakse, kingitakse lilled ja enne välisust jätab külalistega hüvasti pisikene Jakob. Meriti ja Jaak Madisoni, kelle süles ta pingil ka istub, poeg.

Kohe-kohe seitsmekuune poiss on silmnähtavalt rahvamees. Ükski inimene teda ei sega. Vastupidi, Jakob naeratab laialt ja kedagi võõristamata. „Ōnneks on Jakobil paha tuju väga harva, ta on väga rōōmsameelne laps,” ütleb Merit. „Tundub, et Jakobile suhelda meeldib nagu ka emale ja isale. Kumba vanemasse ta nüüd rohkem on, eks aeg näitab,” lisab ta.

Kuidas olla isa? „Üritad ise välja mõelda, mis oleks kõige õigem ja parem,” vastab Madison. Ta on eeskuju võtnud oma lähisugulaste kogemusest. Oma isast tal poja kasvatamisel eeskuju palju võtta ei ole. „Ta oli tehnikamees. Töötas traktoritega nõuka-ajal kohalikus kolhoosis. Ema-isa ei elanud koos. Aga isa elab mu lapsepõlvekodust kilomeetri kaugusel. Vanaemaga. Maal käime sünnipäevadel ja suhtleme ikka. Aga ma ei ole kasvanud n-ö ühises majapidamises,” räägib Madison. 

„Aga kui igapäevaselt ei kasva, eksole, niiöelda hommikust õhtuni, siis sealt nii palju ei ammuta. Pigem on see mu enda kogemus, et kõige olulisem on lapsele igapäevaselt olemas olla. Kogu aeg,” lisab ta enda ja Jakobi suhte kohta.