Nüüd on seisukoht kujundatud. Erinevalt Lätist ja Leedust otsustas Eesti jätta Russia Today kanalid piirangu alla seadmata.

Põhjus peitub selles, et neid kanaleid lihtsalt Eesti teenuspakkujad ei näita.

"RAB ei näe vajadust edasiste seisukohtade võtmiseks või menetluste läbiviimiseks, kuivõrd meile teadaolevalt Eestis nimetatud kanaleid ei levitata, seega ei tõstatu ka majandusressursside kättesaadavaks tegemise või külmutamise küsimust," selgitas RAB-i andmebüroo talituse juht Urmas Pai.

Pai pidas silmas seda, et RT kanaleid Eestis telepilti pakkuvate ettevõtete kanalinimekirjast ei leia.

Näiteks Telia lõpetas Russia Today inglisekeelse telekanali edastamise oma paketis 2017. aastal. Home3 telepakettidest on RT tänaseks eemaldatud, kinnitas ettevõte esindaja. Siiski veel märtsis võis Russia Today inglisekeelse uudistekanali paketist leida. STV telepaketis oli samuti varasemalt RT sees, kuid on sealt tänaseks eemaldatud.

Siiski see ei tähenda, et Eestis pole võimalik Russia Today kanaleid näha. Eestis on ettevõtteid, mis vahendavad ligipääsu välismaistele kanalitele, kuid ei edasta seda sisu oma nime alt.

Üldiselt tähendab nende ettevõtete kaudu teenuse ostmine kallist ühekordset investeeringut edastusseadmesse, mis siis teeb kanalid kättesaadavaks. Just nendes lahendustes on märkimisväärne osa venekeelsetel telekanalitel.

RAB-i hinnangul ei saa vahendajatele piiranguid seada, sest sanktsioneeritud isikule (RT puhul Dmitri Kisseljovile) ei teki vahendajate kaudu võimalust majanduslikku kasu saada.

Läti ja Leedu jäid teisele arvamusele.

Juuni lõpus piiras Läti RT seitsme kanali levikut seades eetrikeelu kanalitele RT, RT HD, RT Arabic, RT Spanish, RT Documentary HD, RT Documentary, RT TV. NEPLP nimetas neid Venemaa kanaleid kõige mõjusamaks infotööriistaks Läänes, mida kontrollib Euroopa Komisjoni poolt sanktsioneeritud isikute nimekirja lisatud Dmitri Kisseljov. Sammule järgnes Leedu.

Mõlema riigi otsuse mõistis rahvusvaheline pressivabaduse indeksit koostav ühendus Piirideta Reporterid (RSF) hukka. RSF tõi välja, et otsus on majandussanktsioonide väärkasutamine ning piirab sõnavabadust. RSF hinnangul on meediapiirangute seadmine juriidiliselt libe tee, mis pole parim viis vene propaganda vastu võitlemiseks.

Sarnasel põhjendusel kukkus tänavu Eesti ka pressivabaduse indeksis kolme koha võrra. RSF tõi kevadel välja, et Sputniku sulgemine piirab Eesti meediaruumi ning Kisseljovi suhtes peaks kehtestama teistsugused sanktsioonid, mis ei hõlma kanalite sulgemist.

RT kuulub rahvusvahelisse ringhäälingute liitu (AIB), kuhu kuuluvad veel näiteks BBC, Aljazeera, Bloomberg. RT kasutas oma kuuluvust liitu ära, levitades liidu nimel infot, nagu oleks Läti otsus juriidiliselt ebakorrektne ning Dmitri Kisseljov pole üleüldse RT-ga seotudki. Tuuakse välja, et Läti on teinud tõlkevea võrdustades Russia Today ning Rossija Segodnja.

See aga ei vasta tõele. Inglise- (ja muukeelne) RT on välja kasvanud RIA Novostist, mis kuulub omakorda Rossija Segodnjale. Rossija Segodnja on RT emaorganisatsioon, mida juhib Kisseljov.