"Hispaania gripp 1918 - vaid vaktsineeritud inimesed surid," väidetakse Eesti vaktsiinivastaste kogukonnas.

Kuidas on asi päriselt?

Eestikeelne väide pärineb ajaveebist, mis toetub USA vaktsiinivastaste liikumise ühele esimesele raamatule, mis ilmus möödunud sajandi 50ndatel aastatel. Raamatus (ja inglisekeelses artiklis, millele Eesti vaktsiinivastaste kogukonnas viidatakse) väidetakse, et 1918. aastal puhkenud Hispaania gripi epideemia põhjustas massivaktsineerimine.

Seda väidet on juba eestikeelsetes kogukondades erinevates vormides esinenud, ka Terviseamet on seda Facebookis ümber lükanud.

Hispaania gripi puhang aastatel 1918-1920 nõudis 40-50 miljoni inimese elu, olles kõige ohvriterohkem haiguspandeemia inimajaloos. Viirusega on tänavu palju paralleele tõmmatud, sest sarnaselt Hispaania gripile, on COVID-19 levinud kiiresti globaalselt. Toona aitas viiruse levikule kaasa I maailmasõda (1). Hispaania gripp sai nii surmavaks just seetõttu, et teadlastel puudus täpne arusaam, kuidas gripiviirus levib ning esimeste vaktsiinideni, mis aitaksid haiguse levikut pidurdada, oli veel aastakümneid aega. Esimesed katsed gripivaktsiinidega viidi läbi 1930ndatel aastatel, laiemasse kasutusse jõuti nendega 40ndate aastate lõpuks, kui kaitsepoogiti USA armee (2, 3). Terviseameti sõnul võeti Eestis esimesed inaktiveeritud gripivaktsiinid kasutusele 1990ndatel.

Seega gripivaktsiini ei saanud Hispaania gripi pandeemia ajal mitte keegi.

Nagu öeldud, oli üheks gripipandeemia leviku põhjuseks I maailmasõda ja USA sõdurid, kes Euroopasse lähetati. Sõda lõppes mõni kuu pärast gripipuhangu algust ning Ameerika Ühendriikidesse naasnud sõdurid viisid haiguse endaga kaasa andes haigusele globaalse mõõtme.

Nendele sõduritele olid tehtud vaktsiin rõugete vastu ja kaitsepoogitud teetanuse ning tüüfuse vastu. 2006. aastal vaktsineerimise ajalugu USA vägedes vaadelnud teadustöö tõi välja, et algelised kaitsesüstid, mida meestele tehti, olid pooledukad. 4,1 miljonist süsti saanud ameerika sõdurist sai tüüfuse vaid 2000 ning suri 227 inimest.

Hispaania grippi suri 43 000 USA sõdurit, ameeriklasi suri kokku Hispaania grippi 675 000. Hispaania gripile on iseloomulik see, et peamiselt surid terved, kaitsepookimata noored inimesed. Hiljem on teadlased arvanud, et vanu inimesi kaitses mõni varasemalt läbipõetud gripiviiruse immuuntüvi. Just see järeldus viis viroloogia kiire arenguni 20ndatel, kui hakati uurima viiruste tekkepõhjuseid ning nende pidurdamist.

Suurbritannia sõjaväes vaktsineeriti samuti tüüfuse, rõugete ja näiteks ka koolera vastu. Enne 1918. aasta epideemia puhkemist oli märgitud, et viirusliku haiguspuhangute tõttu haigestumist või surmasid aitab vähendada vaktsineerimine. Kuigi Hispaania grippi põhjustanud H1N1 A-gripiviiruse tüvi selgitati lõplikult välja alles 2005. aastal, siis juba 1918. aastal seadis Kuningliku Armee Meditsiinikolledž endale eesmärgiks viirusetekitaja väljaselgitamise, et selle vastu vaktsiini leida.

Otsus: tegemist on valeväitega. Mittemingisugust seost Hispaania gripisuremuse ja vaktsiinide vahel ei ole, sest gripivaktsiini polnud pandeemia puhkemisel veel olemaski.