KOROONAKONVERENTS: Saaremaa vallavanem Madis Kallasel oli kriisi ajal stress nii kõrge, et unustas ID-kaardi koodid
Me kõik valmistume kogu aeg kriisiks, aga kas sa ise, Saaremaa vallavalitsus ja Eesti riik olid selliseks kriisiks valmis?
Lühike vastus oleks: selliseks kriisiks ei olnud arvatavasti keegi valmis. Samas saab väike kompaktne kogukond/saar kiiresti kõik vajalikud sammud astuda, et mitte jääda kriisi süvenemisest vastusammudega maha.
Vaadates nüüd tagasi märtsi ja aprilli kriisile, et siis suures pildis oli meil koostöös riigiga valmidus olemas. Võib-olla kõige teravam probleem, mis näitas meie nõrkusi, oli sotsiaalsüsteemi personali nappus haigestumiste korral.
Mida sa õppisid oma vigadest? Mida õppisid teiste vigadest?
Peamine õppetund oli kuldse reegli eluline meeldetuletamine: „parem karta, kui kahetseda“. Vahel piisab vaid ühest valesti tehtud otsusest ja ka järgnevad sada õiget otsust ei suuda seda enam olematuks teha.
Teiste vigadest õppisin peamiselt seda, et kriisi ajal peavad olema otsused kiired ja üheselt mõistetavad. Esines mitmeid kordi olukordi, kus otsus tuli erinevatelt organisatsioonidelt, aga selle mõte või sõnastus oli väga raskelt mõistetav. Ühtepidi on see kriis ajal arusaadav, aga teistpidi jälle peaks kriis ajal olema otsused väga selged.
Päris kriisi ajal on väga oluline telefoni suhtlus ja telefoni teel antud info jagamine. Kuna e-maile liikus palju ja neid hallata oli keeruline, et siis klassikaline telefoni teel asjade ajamine töötas alati. Loomulikult ka erinevad veebipõhised koosolekud, aga kriisis kirjade saatmine ennast loodetud kujul ei õigustanud.
On sul meeles ja tahad sa meenutada mõnda naljakat, veidrat ja toredat vahejuhtumit/lugu koroonakriisi esimese laine ajal?
Eks selle kahe kuu jooksul toimus nii mõndagi ja õnneks tõesti ei olnud kõik vaid negatiivne.
Oma koroona kriisi logi sirvides avastasin, et 25 päeva pärast kriisi algust unustasin ära oma ID-kaardi PIN koodi. Seda ei ole juhtunud kunagi, aga siis oli see päev. Kui ma muidu oma stressitasemest väga aru ei saanud, et siis hiljem ühel koolitusel kuulsin, et kui inimesel on suur stress, siis ta võib unustada ära kõige elementaarsemad asjad, mis varasemalt olid niivõrd kindlalt aastaid meeles. Seega sai kinnitust, et ikkagi oli ka minul siis stress...
Juba aastaid helistab minule umbes kord kuus üks meeldiv Kuressaare eakas inimene, et erinevatest teemadest anda lühike ülevaade. 20. aprill oli taas see päev, mil ta hommikul helistas ja kui nägin, et helistab, mõtlesin, et lihtsalt ei ole praegu aega, aga ei saanud ka vastamata jätta.
Kõne kestis 30 sekundit ja inimene soovis sellel korral tänada, et riik otsustas aprillist pensioni tõsta. Tema jaoks oli see oluline info ja kuigi minu roll oli selles olematu... Seega, kui arvasime, et elame vaid koroona-infos ning vaid muredega, siis tegelikult oli ka selle kriisi sees erinevate rõõmudega inimesi.
Lisaks veel telefonikõnedega. Kriisi 45. päeval (25.aprill) otsustasin, et kuna see oli esimene staabi-vaba päev ka, et ma jätan telefoni endast maha tuppa ja lähen õue. Seni kriisi algusest alates ma hoidsin telefoni 24/7 sees ja enda juures. Tulles tagasi juhtus see, mida oli ka arvata. Oli üks vastamata kõne ja loomulikult oli see peaminister Jüri Rataselt. Helistades temale tagasi oli juba tema kinni ning kõne sisu jäigi teadmatuks.
-
Eesti Päevalehe koroonakonverents toimub 10. septembril kinos Kosmos, päevajuhid on Eeva Esse ja Kärt Anvelt, esinevad Martin Kadai, Jüri Ratas, Viljar Arakas, Paavo Nõgene, Anne Samlik, Edward Laane, Arkadi Popov jne.
Registeerida saab end epl.ee/konverents.
