Ma polnud varem saksofonikvartetti kirjutanud, aga kolm keelpillikvartetti olen juba kirjutanud. Kvarteti kirjutamise kõrge staatus Euroopa muusikas on tingitud kahest asjast: kvarteti nelja hääle vaheline tihe diskursus, s.t vestlus kõigi nelja instrumendi vahel teose diakroonilise kulgemise ajal ning nendega kompleksse harmoonia kujundamine, samas kus helilooja peab piirduma vaid nelja häälega. Mõlemad asjaolud on A ja O ühe kvarteti kirjutamisel ning nad mõlemad hõivasid mind ka saksofonikvartetis. Samal ajal kaasneb sellega aga arusaam, et kõik meie hetked, momendid, vestlused, kõik harmoonia kontseptsioonid on ainult ajutised, piiratud. Me ei saa täiuslikkust ette näha ja aeg pühib kõik, mis me loome.

Foto, mis iseloomustab Jüri Reinvere uudisteost ja loomeprotsessi.

Kaoses on ilu


Kvarteti loomise ajal - see oli eriti ilus, päikseline ja soe varakevad - pildistasin taevas pilvi ja esimesi lilli meie Frankfurdi maja lähedal, mitte midagi muud kui lühikese ilu ja juhusliku kujuga esemeid. See kuju, saksa keeles Gestalt, pole kaos. Kaos on selle kuju vastand, kujundamata, küberneetilises mõttes: elementide võrdne jaotumine ruumis. Kuju on ebavõrdne jaotus, otsus kokku kuuluda, objekti ja tausta eraldada, A ja O. Kuid kuju võib puhata kaoses, vormimata. Väidetavalt nägi Michelangelo lugematuid oma kujusid ühes ja samas kivis. Iga kivi raiumine oli seotud tohutu melanhooliaga: võimaliku piiramine tegelikkuseks. Kaoses ilu nägemine tähendab tulevikku vaatamist, tähendab usaldada seda, mida veel näha pole.
Reinvere: „Kvarteti loomise ajal pildistasin taevas pilvi ja esimesi lilli meie Frankfurdi maja lähedal, mitte midagi muud kui lühikese ilu ja juhusliku kujuga esemeid."

Kuid meis peitub igatsus, et saaksime maailma tagasi vaadata, aega enne seda vormi, kuju. Filosoof George Steiner, kes suri veebruaris, just siis, kui ma kvartetti kirjutasin, ütles kuusteist aastat tagasi antud intervjuus: „Kui mulle öeldakse, et „Jumala probleem on jama” või nagu mingi „grammatiline viga” keeles,” ning Stephen Hawking vastab mulle: „Küsimus, mis toimus enne Suurt Pauku, on küsimus, mida ei saa või ei tohi esitada,” siis tean, et see on üks arrogantne mula. Selle küsimuse võib esitada. Meie küsime neid küsimusi. Mul on õigus öelda: miks ei tohi ma teada, mis oli enne Suurt Pauku? Augustinusel on sellest mulle rohkem öelda kui mister Hawkingil. Kui mulle öeldakse, et me ei tohi enam Jumala küsimust tõsiselt võtta, siis usun, et ka meil pole Euroopas enam kunsti suuri kujusid, suuri vorme.” Ja nii on meie kui kunstnike ülesanne tunnetada, mis oli enne vormi ja mis saab pärast seda, teades, et me ise pole alfa ja oomega, vaid meil on algus ja lõpp.

September 2020

Reinvere teos tuleb maailma esiettekandele kontserdil NELI". Kontsert jõuab publikuni tasuta virtuaalse otseülekandena Rootsist, kus ka publik saab oma osaluse läbi kahesuunalise meediaplatvormi elektron.live nähtavaks muuta ning ülejäänud publikuga otsesuhtluses olla.

Eesti Muusika Päevad

Neljapäeval, 17. septembril tuleb esiettekandele Jüri Reinvere teos „A-O” (2020)

Esitusele tulevad ka Paulina Sundini ja Monty Adkinsi „Rondures” ning Liisa Hirsch „Us … and Them …” saksofonikvartetile ja lindile.

Esitavad Stockholmi Saksofonikvartett (Rootsi), Jörgen Pettersson, Mathias Karlsen Björnstad, Linn Persson, Anna Magnusson

Live stream 17.09 kell 19.00: https://emp.elektron.live/

Eesti Muusika päevad toimuvad 12.-20. septembrini

Kunstilised juhid on Timo Steiner ja Helena Tulve

Kontserdid toimuvad Tartus (Tartu Uus Teater, Erinevate Tubade Klubi, Heino Elleri muusikakool), Arvo Pärdi Keskuses, Tallinna Püha Vaimu kirikus, Rahvusooper Estonia kammersaalis ning ERR 1. stuudios.