MIS SAAB HOMME? | Eveliine Erm: erinevat ei pea kartma, maale mahuksime kõik

Kas pole kummaline: üks veedab oma päevi mägedes koopa ees mediteerides, teine igatsetud puhkuse pilte sotsiaalmeediasse riputades. Poolpaljad mõlemad.

Peagi saab mööduma sada aastat A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse“ esimese köite ilmumisest. See on hea näide toimunud muutuse silme ette manamiseks, kuna enamikule meist tuleb selle raamatu sisu viisil või teisel meelde.

Selles pole juttu mitte just liiga kaugest minevikust, vaid ajast kõigest mõni inimpõlv tagasi. Mõni hing polnud tol ajal oma küla, ammugi mitte kihelkonna piiridest kaugemale saanud.

Küll aga tundub tagasi mõeldes, et elu peamised probleemid olid üsna samasugused tänastega. Ühed ei teadnud, kuidas end ära elatada, teised, mida oma jõukusega peale hakata. Haigeks jäid siiski kõik üsna ühte moodi. Ja ära surid täiesti vääramatult kõik.