Raamat on dokumentaalne selles mõttes, et kasutatud on kunagi kirjapandut nii Merle Karusoolt kui tema õpetajalt Voldemar Pansolt; ja subjektiivne, sest valik ja kärped on alati subjektiivsed. Kasutatud on muuhulgas Karusoo (VII lennu) erialapäevikuid 1972–1976, Panso kartoteegikaarte aastatest 1972–1977, lavakunstikateedri protokolle, Lea Tormise kommentaare, intervjuusid Mari-Liis Külaga aastast 2019. Kui esimeses raamatus on põhiline Karusoo tekst kooliajast ja kommentaarid neli aastat hiljem, siis mida aeg edasi, seda enam vähenevad õpilase märkmed ja hakkavad kehtima õpetaja omad.