9. detsembri saates "Esimene Stuudio" väitis kultuuriminister Tõnis Lukas (Isamaa), et "võrdluses teiste riikidega, võib öelda, et ega niisugust üks-ühest seost piirangute raskusastme või tõsidusega ja viirusnakatumise tulemusega ei ole."

KONTROLL

Lukase väite kontrollimiseks vaatame andmeid, kuidas erinevad piirangud mõjutavad riikide nakkuskordajat.

16. novembril avaldatud Austria uurimuses märtsi ja aprilli koroonameetmete kohta on välja toodud erinevate koroonapiirangute potentsiaalne mõju nakkuskordaja vähendamisele. Uurimusest selgub, et erinevatel meetmetel, näiteks väikeste kogunemiste keelustamine või riigi lukkupanek, on väga varieeruv mõju. Näiteks massikogunemiste keelamise efektiivsus võib väga suurel määral erineda. Samas kindlamalt saab väita, et üks tõhusamaid meetmeid on väikeste kogunemiste keelamine (restoranide sulgemine, kodust töötamine jne), kuid testimisvõimaluste suurendamine või tervisekontrollid riigipiiridel on minimaalse mõjuga.

ERR-ile antud kommentaaris kinnitas üks uurimuse tegijatest, et "Ühte ülitõhusat ja alati toimivat abinõud pole olemas. Alati on tarvis vaadata laiemat konteksti, kohalikke eripärasid ja seda, kus epideemiakõveral parajagu ollakse." Selle põhjal saab öelda, et kindla raskusastmega piirangud ei saa garanteerida ühtlasi tulemusi igas riigis, ent mõned piirangud on oluliselt efektiivsemad kui teised ja mida varem meetmed rakendatakse, seda tõhusamad nad on.

Ka BBC on leidnud, et meetmete rakendamise kiirus mõjutab oluliselt nende tõhusust, mida võis järeldada, kui Saksamaal oli paljude teiste riikidega sarnased meetmed, ent rakendas need varem ja haigestumus oli madalam. Samas artiklis tuleb ka välja, et haigestumus ei sõltu mitte ainult meetmete raskusastmest, vaid ka sellest, kuidas neid rahvas vastu võtab ja järgib.

Küsisime Lukase käest ka täpsustust, et mis võrdluse kohta väide käib. Lukas tõi välja Eesti madalamad numbrid võrdluses Euroopaga ning täpsemalt võrdluse Läti ja Leeduga, kus meetmed on raskemad ja kestnud kauem kuid haigestumus ei ole väiksem kui Eestis.

Näiteks nii Lätis kui Leedus on keelatud kõik kultuuri jm. sündmused ning restoranid ja söögikohad on avatud vaid kaasaostmiseks.

Eestis võib 10+2 piiranguga käia väljas söömas ning avalikud üritused võivad 50% täituvusega toimuda.

Seega on võrreldes teiste Balti riikidega Eestis vähem karmid piirangud, ent haigestumus on meil Lätiga sarnasel tasemel ja Leedust oluliselt madalam.

Lukasel on õigus, et ei ole ühest seost piirangute tõsiduse ja haigestumise vahel, kuna seda mõjutavad ka muud tegurid. Ent see siiski ei tähenda, et piiranguid poleks vaja, kuna on selgelt tõestatud seosed erinevate piirangute olemasolu ja viiruse leviku vahel.

Otsus

Pigem tõsi

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.