Tartu linn on pakkunud Indrekule isikliku abistaja teenust, kuid Indrek ei pea seda pikemat aega toimivaks lahenduseks, sest abi vajab ta kuus kuni kaheksa korda päevas. Pealegi on koroonaajal keeruline abistajat leida, mistõttu ta on tihti hilinenud tööle ja rehabilitatsiooni. Pidev planeerimine ja teistest sõltuv elukorraldus on psühholoogiliselt raske, tunnistas Indrek. Kui majas treppe poleks ja ta pääseks ise välja, poleks tal enda sõnutsi isiklikku abistajat põhimõtteliselt tarviski.

Indrekuga sarnases olukorras on sajad liikumispuudega inimesed. Mida teha?