Seal, kus inimese parim sõber on mägi

Silvia Pärmann sõitis mööda mägise Ida-Türgi kurdi linnu ja külasid, kus mujal maailmas muret tekitav pandeemia on üks väiksemaid probleeme.

Türgi idaosa argipäev on muust riigist valgusaastate kaugusel, ehkki ka kilomeetrite järgi on Kars eemal nii kosmopoliitsest Istanbulist kui ka kuulsatest Türgi randadest. Kui muidu jääb mulje, et Türgi turismimajandusest oleks teistel palju õppida, siis peamiselt kurdidega asustatud piirkonnale pole riigil tähelepanu jätkunud.

Kõlab uskumatult, et mitme sealse turistide hulgas populaarse toidukoha ja linnalähedase väikefarmi on aidanud käivitada Euroopa mittetulundusühingute eksperdid. Tänu oma tõlgile ja autojuhile Saffetile satun mitmesse imelisse koduseid kurdi roogi pakkuvasse restorani, mille omanikud on kümmekond aastat tagasi käinud kogemusi ja tarkusi omandamas mitte Türgi rannikul, vaid ühe ÜRO programmi toel Hispaanias. Üks oli kaalunud tänuks nende abi eest isegi paella menüüsse panekut, ent sellest mõttest siiski loobunud ja keskendunud kohalikule toidule.