KUULA | Kas me kardame rohkem Venemaad või koroonaviirust?
(30)
Sputniku vaktsiin on tõhus. Seda ootavad Eestis elavad venelased. Ta on odav ning kättesaadav. Tema tõhusus on pisut üle 91 protsendi ning sarnaselt kõikidele eelloetletud vaktsiinidele vajab ta kahte doosi. Kahe doosi hind on umbes 20 USA dollarit, olles odavam kui Oxfordi vaktsiin. Need kaks on ka vektorvaktsiinid, mis on temperatuurikindlamad. Seetõttu on Sputnik ka hea lahendus arengumaadele.
Kui kõigest sellest veel vähe on, on Venemaa lahkelt valmis oma vaktsiini pakkuma kõigile soovijatele. Hetkel on Sputniku vaktsiinile sõlmitud lepingud üle 50 riigiga, näiteks Türgi ja Ungariga, kus Sputnikuga vaktsineerimine algas täna.
Eurooplaste seas on Angela Merkel ning Prantsusmaa juhtkond öelnud, et niipea, kui Euroopa Ravimiagentuur vaktsiinile kasutusloa annab, võiks seda kõik 27 liikmesliiget kasutada. Täna ütles sarnast ka peaminister Kaja Kallas, teatades Postimehe veergudel, et Sputnikust ei peaks tegema poliitilist tööriista.
On see aga nii lihtne?
Kas Venemaa vaktsiini peaks vastu võtma, kui see aitab pandeemia lõpetada, aga Venemaa režiimile antav seljavõit on juba kaugelt ette näha?
Nimelt on Sputnik propagandatööriist, juba tema arenguprotsess tõukus pigem asjaolust ja narratiivi hoidmisest, et Venemaa on niivõrd võimas riik, mis suudab endale ise vaktsiini toota, mitte sellest, et Venemaal oleks olnud võimatu panustada teiste vaktsiinide ühisarengusse.
Oleme kaardistanud Sputniku vaktsiini kajastusi ning lääne vaktsiinide vastu töötamist Eestist, Lätis, Leedus. Venemaa propaganda näeb ette teiste vaktsineerimiste mõju vähendamise ning levinud vandenõuteooriate levitamise. Väidetakse, et vaktsiinid on turule tulnud ilma piisava testimiseta, valitsused sunnivad inimesi vaktsineerima, inimeste vabadustesse sekkutakse COVID-19 nimel, COVID-19 testid on mõttetud ja väide, et COVID-19 pole ohtlik.
Kõik need väited on venekeelsest meediast tilkunud kommentaariumidesse ning alternatiivmeediasse. Ka eestikeelne elanikkond on mõjutatud vene propagandast.
Ida-Virumaa on näidanud selgelt kätte, kui mõjus on olnud kuudepikkune propaganda. Nad lihtsalt ei taha end vaktsineerida - ei eakad, patsiendid ja meditsiinitöötajad. Kõik võrdselt. Nad ootavad Sputnikut.
Samal ajal on riigi kohustus vaktsineerida ja rahval koroonaviirus seljatada. Punktivõit Venemaale oleks alla neelatav. Vaktsiin ju töötab. Ja on ka Eesti perekonnad lahutatud mõlemalpool piiri. Oma rahvastiku kaitsmine peaks seisma eespool propagandat.
Eesti on kriisikommunikatsioonis alla andnud
Sputniku vaktsiini vastuvõtmine sellel põhimõttel, et Ida-Virumaa inimesed end vaktsineeriks, on teisalt ka oma vaktsiinikommunikatsiooni läbikukkumise tunnistamine. Laiemas plaanis on juba varsti ligi aasta väldanud olukord - mida enam ehk ei peaks just pika ajaraami tõttu enam kriisiks nimetama - andnud hulga õppetunde.
Vaktsiinide osas oli teada, et nad tulevad ning nendega kaasneb ka vastumeelsuslaine. Maskide osas enam kommunikatsiooni sugugi ei tehta. Sotsiaalne isolatsioon koroonakontaktsele on ammu unustatud mõiste.
Värskes koalitsioonileppes on punkt, mis lubab Eestil olla propagandasõjas ning mõjutustegevuse äratundmises ja vastuvõitlemises Euroopa esirinnas. Täna me oleme sellest kaugel. Kas hirm Venemaa ees on päeva lõpus suurem kui koroonaviiruse ees?
Omavahel vaidlevad Martin Laine ja Heliis Raudsik.
Saadet saab kommenteerida, oma arvamusi edastada ning teemasid pakkuda faktikontroll@epl.ee
