Sel nädalal räägiti palju koroonaviirusest ning vaktsineerimisest, kuna Eesti negatiivne statistika on tõusmas lähemale Euroopa halvematele näitajatele. Olukord on igal juhul murettekitav. Sellest lähtusid ka kõik selle nädala EPL-i juhtkirjad. Esmaspäevases juhtkirjas kutsuti uut valitsust tegudele (vt. „Kiirendada vaktsineerimist ja olla hoolas”). Kommenteerijad olid sellega üldiselt päri.
Ehkki nagu ikka oli ka erandeid.

Siimu vuntsid
„Valitsusel pole palju võimalusi kiirendamiseks, kuna tarnegraafikud ja-lepingud ning vaktsineerimisplaanid on juba koostatud. Tähtis on neid järgida. Päevalehe juhtkirjutajate vaimustust Sputnik V-st ma ei jaga, sest seda ei suuda Venemaa enda jaokski toota, rääkimata eestlaste vaktsineerimisest. Ei ole nii, et kuskil ladudes seisavad vaktsiinivarud ja tarvidus on Edgar Savisaart, kes läheb murrab sõrgkangiga ukse lahti ning jagab vaktsiini lihtrahvale. Populistlik ja rumal lähenemine antud tekstil.”

Appi
„Tavainimese võimuses ei ole vaktsineerimist kiirendada. Astra Zeneca vaktsiin, mida on kõige rohkem ostetud kõigi jaoks, kes riskirühmadesse ei kuulu, pakub uute tüvede vastu kaitset 10% ning laiade rahvamasside vaktsineerimiseni jõutakse väidetavalt alles maikuus, (mis vaktsineerimise senist tempot arvestades on kahtlane). Olla hoolas veel 3 kuud ei ole võimalik mitte ühelgi perel, kellel on kooliskäivad lapsed. Koolides ei ole võimalik distantsi hoida ja laste poolt nakkuse vanematele-vanavanematele toomine on vaid aja küsimus. Väga tõenäoliselt on see aeg lühem kui 3 kuud.”

Teisipäev 16.02

Teisipäeval oli TV 3 eetris saade „Laser”, mis keskendus EKRE tegutsemisele meediamaastikul. Saatejuht Marii Karell avaldas ka vastava arvamusloo, milles muuhulgas kirjutas oma kogemusest selle monitoorimisel ( vt. „Kuidas ma nelja nädalaga igas suitsupääsukeses ja viikingis EKREt hakkasin nägema”). Nagu traditsiooniks saanud ajas see tagajalgadele kõik parteilised kommentaatorid ning need, kes oma lemmikutele keskmisest kodanikust palavamalt kaasa elavad. Aga leidus ka teistsuguseid arvamusi.

EKRE tallipoiss:

„Jutt „meediaimpeeriumist” ei ole tõsiseltvõetav, sest mis impeerium on üks õnnetu portaal, Facebook’is tegutsev „EKRE sõprade klubi” ja TRE raadio. Oleks EKRE kahe viimase aasta jooksul läinud Poola PiS-i või Ungari Fideszi eeskujul ja mehitanud riigimeedia omade inimestega, kuid õnneks ta seda teha ei saanud. Ma ei kahtle, et nad seda ei teeks, kuid õnneks on Mart Helme käed lühikesed nagu türannosaurusel.

Aga jutt EKRE „meediaimpeeriumist” kuulub samasse valda kui jutt Roswelli lendavast taldrikust. Kes tahab see loeb nende portaali ja nende sotsiaalmeedias produtseerivat, kes tahab ei loe. Inimesed on täiskasvanud ja peavad ise endale aru andma, mida nad teevad või ei tee.”

terra:

„Helmed on näoks ja nime andjaks nendele, kes alati sarnaselt mõelnud. Nad ei ole kedagi petnud ega inimesi ajupesuga muutnud.”

nõus:

„Kõigi argumentidega ja kirjutatu alatooniga ka - ega neist suurt asja ei saa, aga viisakas demokraatias peame neid aktsepteerima nagu teisigi.”

Kolmapäev 17.02

Nagu viimasel ajal kombeks pole Eesti spordi suurimad uudised viimasel ajal seotud võitude ja eesti sportlaste esitustega tiitlivõistlustel, vaid tülide ja dopingu pruukimisega. Kolmapäev tõi uudise, et olümpiamedalisti ja kahekordse maailmameistri Heiki Nabi A-proov on positiivne. Arvamusi oli selles vallas erinevaid: leidus parastamist, neid, kes on siiralt pettunud, aga ka neid, kes loodavad, et B-proov osutub positiivseks.

Selja-Mati:

„Palun tunnista kohe ülesse, ole hea ja säästa Eesti rahvast ja lõpeta sportimine. Ära tee palun Andrust.”

Ded Dõmohod:

„Ärge olge naiivsed: igaüks, kes on professionaalse spordimaailmaga vähemalt pisut kursis ja kellel on kaine pea õlgadel, saab aru, et iga professionaali maailm on ühel või teisel viisil seotud dopinguga.

Hea või halb - küsimus on üsna keeruline, kuid need mängureeglid pole meie välja mõeldud, seetõttu ei saagi sportlane kui ta tahab võita professionaalsel tasemel, ilma samade vahenditeta, mida tema konkurendid kasutavad, vastasel juhul ta ei jõua kuhugi.

Maadlejal nagu Nabi läheb tarvis suurt plahvatusjõudu, jõudu ja staatilist vastupidavust, samuti maksimaalset lihasmassi, minimaalset vedeliku ja rasva kogust. Tänu nendele kombinatsioonidele on võimalik kaalumisele minna tippvormis. Loomulikult tarvitatakse erinevaid aineid, paljud neist on piiri peal. Nii, et hoiduge hukkamõistuga. Kui meil on profisport, siis võiks ka nagu kulturismis olla vastavad ained omavastutusel ja riisikol lubatud. Ei ole vaja siis kahepalgelist mängu „ausast mängust”. Pole enam ajad kui kullasepp Lossmann jookseb maratoni ja Kuuse-Aksel hüppab sisejalatehnikas kaugust.”

Neljapäev 18.02

Pandeemia on kahtlemata muutnud meie kõigi elu ja ka seda kuidas töötame. Ajaloolane Aro Velmet soovitab oma arvamusloos „Aitab tagumiktundidest! Töökoht ei ole ülemuse kuningriik” kasutada tänapäevaseid võimalusi ja lahendusi ning saata eestlane koju tööle. Kommentaariumis oli nagu ikka sel teemal erinevaid arvamusi.

Käsnakalle Humanitaarpüks

„Ülikoolilektor ongi harjunud kaugtööga, temal pole sellega nii või teisiti probleemi. Kuid katsugu ka teisi, kes pole sellega kokkupuudet omanud mõista ja aru saada, et inimene tajub muudatusi stressina. Igaühel on süsteem, hommikul lahkub inimene tööle, õhtul naaseb koju. Nüüd on seda režiimi rikutud, inimene on tasakaalust väljas ja algab kriis. Ma arvan, et siin kehtib kõik see, millest me seoses kriisiga räägime. Esimene etapp on tasakaalu kaotamine. Inimene kogeb ebamugavust, agressiivsust, hakkab süüdlasi otsima, mässama. Teine etapp on olukorra aktsepteerimine ja kolmas on tegevusmeetodite väljatöötamine uues olukorras. See asi ei ole nii lihtne nagu lugupeetud ajaloolane arvab.”

Eedu:

„Kaugtöööö ja kaugtöö... Elades linnapiiri taga looduslikult kaunis kohas, näen "mustrit", et ilusa ilmaga on kaugtöötajatest sõbrannad kõik kepid käes tervislikul ja seltskondlikul jalutuskäigul. Telefon igaks juhuks taskus. Eks krõbedama pakasega ja tuulega võib ju ka pisut "kaugtööd" teha kodus Zoomis olles. Pole paha, eriti kui riigipalgaline olla.”

Meeri:

„Kaugtööd saavad teha siiski vaid teatud elukutsete esindajad. Tootmises on kaugtööd üldjuhul päris keeruline kui mitte võimatu teha. Treipinki koju kaasa ei võta. See, et Soomes või Belgias olid kaugtöö numbrid suuremad oli ehk tingitud ka sellest, et meie majanduses on rohkem tootmise osakaalu. Autor võiks seda poolt ka lisaks analüüsida. Muidugi kui eesmärk on lihtsalt kindlat enda arusaama põhjendada siis ilma sisuta statistike kuvamisest pole tõesti paremat abimeest.”

Reede 19.02

No ei too Eesti sport viimasel ajal ei positiivset emotsiooni ega häid uudiseid! Lisaks Nabi dopinguloole, pööras Eesti ühiskond sellel nädalal palju tähelepanu ka Sildarude jätkuvale peretülile, millele saab kaasa elada juba pikemat aega meedia vahendusel. Oma seisukoha ütles reedeses LP-s välja ka sporditoimetuse juhataja Peep Pahv („Kelly ei võitnud üksinda midagi. Tähtis oli kogu pere panus”). Loomulikult said oma sõna öelda ka Delfi kommentaatorid.

Pippin Lühike:

„Pahv hõljub endiselt kuskil 1980ndatest kui sport kuulub rahvale ja 19. sajandi lõpus kui lapsi sünnitatakse tööjõuks. Ei ole nii, et Kelly peab üleval pidama oma isa. See on Kelly, kes kulutab oma aja, mil eakaaslased käivad ülikoolis ja alustavad karjääri ja teevad karjääri, tippspordile, mis ei jäta ühelegi tippspordi harrastajale 30ndateks eluaastateks muud peale krooniliste vigastuste ja murtud tervise. Kelly vanemad peavad oma probleemid lahendama ise, parem kui nad jõuaksid kokkuleppele väljaspool kohut ja ilma meedia vahetalituseta. Kelly konkreetselt pole kellelegi midagi võlgu. Punkt.”

tegelikult:

„Võidab ikka sportlane. Ja igal sportlasel on vähem või rohkem inimesi abiks olnud. Ja muidugi ei võiida sportlane ilma abita . Eriti noor sportlane , aga ilma Kellyta elaks see pere praegu tavalises korteris ja lahutagu või mitte - vägivallaga või mitte - ekraanile nad ei pääseks mitte kuidagi.”

.:

„Mina ei usu eales, et kohe alguses oli plaan kelly pealt teenima hakata. Enamasti on sellised spordialad pigem sellised mis raha välja viivad mitte sisse ei too ja ega siis kui ta veel 10.....11 aastane oli, ei võinud ju teada mis temast täpselt tuleb. See oli ikka puhas isa töö ja vaev ning müts maha tema ees.”