Olgu kava õigusliku siduvusega kuidas on, igal juhul sisaldab see mitut asjalikku ettepanekut. Näiteks nelja riskitaseme määramist ning neile vastavaid konkreetseid käitumissuuniseid üksikisikutele, organisatsioonidele ja riigile. Või meditsiinitöötajate abiliste reservüksuse loomist, et tervishoiukriisi lahendamine töötajate puuduse taha ei jääks. Tõsi küll, nende plaanide teoks tegemise õige aeg olnuks möödunud aasta suvel ja sügisel, et oleksime saanud neile toetuda juba teise laine alguses. Aga hea, et nüüdki selleni jõutakse: kuigi tänu vaktsiinidele ja kevadele paistab tunneli lõpust valgus, on inimeste vaktsineerimisvalmiduse ja uute viirustüvede tõttu endiselt õhus ka hulk ebaselgust.

Valitsus, keskenduge kiirele vaktsineerimisele, et varsti saaks piirangutest väsinud inimestele rohelist tuld näidata.

Kallase valitsus soovib panna edasise viirustõrje põhiraskuse inimestele, ettevõtetele ja asutustele endile, et „ohutaseme kerkides teaks igaüks, kuidas ta peab käituma, selleks et ohutase ei tõuseks punaseni”. Suurepärane oleks, kui see lähenemine toimiks – võimalik, et Soome vähese koroona saladus on just inimeste säärane teadlikkus. Ent Soomegi valitsus hakkas sel kevadel koroonapoliitikaga rapsima, kui nakatumine suuremaks pööras. Kohalik näide iseregulatsiooni valudest on praegu see, mis toimub lasteaedades. Valitsus jättis ebamääraseks, kellel ja millal on õigus praegu oma lapsi lasteaeda tuua, ning see kipub nüüd lapsevanemaid ja lasteaiaõpetajaid tülli ajama. Andnuks valitsus täpsemad juhised, oleks seda vähem.

Arvestades seda, kui väsinud on enamik inimesi piirangutest ja et nende halvad sotsiaal-majanduslikud kõrvalmõjud paisuvad iga nädalaga, tuleb Kallase valitsusel rakendada põhienergia sellele, et õige pea saaks hakata piiranguid järk-järgult leevendama. Selle kõige tähtsam ja suurelt jaolt riigi tegevusest olenev eeltingimus on kiire vaktsineerimine.