TSITAAT
18. aprillil Postimehes avaldatud intervjuus Kaja Kallasega (peaminister, Reformierakond) kaeti muuhulgas ka keskkonna ja metsamajandamise teemasid. Metsamajandamise vajadust kaitstes väitis Kallas: “Puu ju mingi hetk kasvab välja ja hakkab mädanema ja siis eritab CO2 ja nii edasi, on keskkonnale ise kahjulik.”
KONTROLL
Kallase väitest kontrollime, kas vanad puud tõesti hakkavad CO2-te eritama ja selle vältimiseks on vaja neid puid majandada. Võtsime peaministriga ka ühendust, ent kuna me ei saanud vastust, ei saa me kontrollida täpseid allikaid, millele Kallas viidata võis.
Esimene vajalik selgitus on puude ja CO2 taseme seos - mets on nii süsiniku siduja kui ka hoidja. See tähendab, et mets kogub endasse atmosfääris esinevat CO2-te, mis püsib puidu sees kuni puidu lagunemiseni (kas naturaalselt või raie käigus). Vt “Mets ja kliimamuutused” raport.
CO2 eraldumisel on aga vaja vahet teha, kui kiiresti ja intensiivselt see eraldub. Lühikese elueaga toodetest, nt paber ja puidu kasutamine kütteks, eraldub CO2 kiiremini kui metsas lagunedes. USAs, North-Carolina osariigis tehtud uurimuse kohaselt on metsade raie üks suurimaid CO2 eritamise allikaid, kuna puudesse kogunenud süsihappegaas eritub nii puidutoodete põletamisel (nii küttematerjal kui puidutooted nagu paber) kui ka metsa jäänud kändudest ja mullast. Uuring on aga tehtud metsade põhjal, mis pole ökoloogiliste tingimuste kohaselt identsed Eesti omadega, mistõttu ei saa otseseid järeldusi teha ka Eesti metsade kohta. Uuringu autor aga arvab, et kui taoliseid uuringuid tehtaks ka mujal maailmas, leitaks tõenäoliselt, et raie oleks ülemaailmselt kolmas või neljas suurim süsiniku eritav sektor. See ei ole aga veel kontrollitud fakt.
Seda arusaama kinnitab ka Tartu Ülikooli säästliku metsanduse teadur ja Maaülikooli endise metsakasvanduse osakonna vanemteadur Raul Rosenvald, võttes arvesse ka Eesti puidutööstust, kus ainult 20 protsenti puidust läheb pikka aega süsinikku siduvateks toodeteks. Näiteks ehitised ja mööbel, mis hoiavad CO2te edasi. 55% puidust läheb kütteks ja 25% paberipuiduks, mis eritavad töötlemise ja kasutamise käigus palju CO2te (vt siit).
Ka 2017. aasta Keskkonnaagentuuri andmete kohaselt läks Eesti kogu puidukäibest umbes 50% energiaks, sisetarbitavast puidust kasutati ligi 90% energiaks. Sellele lisandub veel paberi ja tselluloosi tootmine, mis on samuti kiire ja intensiivse süsiniku eraldumisega sektor.
Puidu kasutamise viis on oluline, kuna sellest sõltub, kui kasulik või kahjulik see keskkonnale on. Näiteks ÜRO valitsustevaheline kliimapaneel (IPCC) on välja toonud, et metsa majandamine ja puidu kasutamine aitab keskkonda, kui puitu kasutada pika elueaga toodetes või asendades fossiilkütustest jm keskkonnale kahjulikest materjalidest tehtud kütuseid ja tooteid.
Eesti metsa põhjal tehtud uuringus “Mets ja kliimamuutused” on aga ka välja toodud, et kui metsa üldse ei raiuta, siis pikas perspektiivis eritub siiski CO2te metsa naturaalse lagunemise protsessi käigus.
Lisaks on Raul Rosenvald oma artiklis väitnud, et ühes Soome uuringus selgus, et raiutud puidu metsa vedelema jätmine on keskkonnasõbralikum kui sellest toodete tegemine. Nii Soome uuring kui ka paljud teised raportid, et majandamata metsa ei arvestata ülemaailmses süsiniku arvestuses, kuna nendes metsades on juba tekkinud tasakaal süsiniku sidumise ja vabanemise vahel, ning et need metsad võivad olla isegi suurema süsinikusidumisega kui lihtsalt süsiniku-neutraalsed.
See aga ei tähenda, et naturaalsel teel erituks ilmitingimata rohkem süsinikku. Näiteks Soomes on tehtud uuring, kus selgus, et raiutud puidu metsa vedelema jätmine on keskonnasõbralikum kui sellest toodete tegemine.
Oluline on ka märkida, et eelnevas uuringus leiti, et isegi kui puu jääb metsa mädanema, siis see aitab kaasa mitmekesisema ökosüsteemi hoidmisega, mis on oluline uute, süsinikku siduvate puude kasvamiseks. Seega ei ole ühtset vastust, kas raie ja puidu toodeteks tegemine on lõpuks süsihappegaasi eraldumise vähendamise mõistes kasulikum.
Kuna vaadates Eesti tööstust (enamus töödeldud puitu läheb kohe suurel hulgal CO2-te eritavateks toodeteks) ning Soome uuringu kohaselt on parem raiutud puud metsa jätta, on pigem vale väita, et mädanevate puude metsa jätmine on keskkonnale kahjulikum.
Seega peaministri väide, et puudest eralduv CO2 on keskkonnale kahjulik, on pigem vale. Süsinik eraldub puidust igal juhul, kui puu sureb, kas siis põletades või metsas lagunedes ehk puude lagunemine metsas ei ole kuidagi kahjulikum kui põletamine. Võttes arvesse, et põletamisel eraldub CO2 kiiremini ja intensiivsemalt, ning Eestis kasutatakse enamus puitu just energiaks, on pigem vale väita, et mädaneva puu metsa jätmine on kahjulik.
OTSUS
Pigem vale.
TÄPSUSTUS
Faktikontrolli algset varianti on mitmete teaduslike väidetetega täiendatud, et täpsustada CO2 eraldumise protsessi. Otsus "pigem vale" jäi kehtima.
PROJEKTIST
Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.
Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad.
Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid.
Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.
