Signe Riisalo: noorte vaimne tervis on kriisis halvenenud - julgege rääkida ja abi küsida

Vaatamata sellele, et noored on vapramad vastu panema koroonaviiruse poolt põhjustatud füüsilistele tüsistustele, on vaimselt olnud möödunud kriisiaasta nooremaealistele siiski raske.

Riigikantselei poolt tellitud COVID-19 teemaline küsitlus paljastas nukra tõsiasja: käimasoleva tervisekriisi tõttu on stressitase meie noorte seas teinud spurdi. Kui eelmise aasta oktoobris oli 15-24-aastastest noortest 37% olnud suurel või väga suurel määral stressis või pinge all, siis käesoleva aasta märtsi lõpul juba 52%.

Peamiste stressiallikatena on noored märkinud hirmu haigestumise ees, distantsõppest tulenevad probleeme, raskusi veeta sisukalt vaba aega, koroonaviiruse ohu tõttu keerulisemaks muutunud lähisuhteid ning üksildust ja isolatsiooni.

Märka sõpra

Kuna noortel puuduvad enese abistamiseks tihtilugu nii vajalikud teadmised kui elukogemus, on nad kriisiolukorras täiskasvanutest haavatavamad. Kasvuperiood on noorel arenguliste väljakutsete tõttu niigi pingeline.

Kui seda on omakorda saatmas veel viirusest tingitud teadmatus ja pidevalt muutuv infoväli, ongi pinnas viljakas stressi ja ärevuse tekkeks. Küsitlusuuringust nähtub, et 44% noortest on erinevatel põhjustel pidevalt kimpus liigse muretsemisega, 28% tunneb võimetust muremõtetest lahti laskmisel ning lõdvestumisel, 23% tunneb ärevuse või pingetunnet tihti või kogu aeg.

Keerulistes olukordades aitab meil aga paremini hakkama saada võime juhtida oma käitumist ja emotsioone. Seetõttu on väga oluline, et omaksime teadmisi ja oskusi oma vaimse tervise hoidmiseks ja keerulistes olukordades toime tulemiseks.

Alustades tasemetöödest ja eksamitest tulenevast stressist, lõpetades suhtluses vanavanemate, sõprade ja lähedastega, kellega suhted paratamatult viimasel aastal moel või teisel muutunud.

Kui oskame end ise aidata, saame toeks olla ka teistele. Nii rõhutasid märtsi lõpus toimunud vaimse tervise teemalisel kohtumisel ka noorteorganisatsioonide esindajad just nimelt noorte endapoolse märkamise olulisust, kui sõbral on mure.

COVID-19 küsitlusuuring näitab sama: enda või lähedase vaimse või hingeliselt raske olukorra puhul pöörduksid noored ennekõike sõbra või muu lähedase (54%), lähisugulase poole (52%). Samas erinevad noored oluliselt vanematest inimestest, olles neist enam valmis pöörduma ka vaimse tervise spetsialisti poole (26%).

Miks aga ei julgeta õigel ajal abi otsida?

Siin mängivad paraku endiselt rolli ühiskonnas laialt levinud stigmad. Oma vaimseid üleelamisi tunnistades kardetakse hinnanguid ning hukkamõistu. Ükski mure ei ole aga liiga väike abi otsimiseks.

Kui ei ole soovi rääkida murest mõnele lähedasele, saab toe otsimiseks pöörduda alati lasteabi telefonile (116 111). See on mõeldud nii lastele-noortele kui ka lapsevanematele nõu ja abi saamiseks. Kui olukord käib endale lahendamiseks üle jõu, saab pöörduda ka perearsti poole, kes vajadusel suunab abiotsija vaimse tervise spetsialisti juurde.

Üks olulisimaid asju mida stigmade murdmisel aga teha saame, on vaimsest tervisest veelgi avatumalt kõnelemine. Rääkida sellest, mis on vaimne tervis, kuidas ennast ja teisi aidata ning miks ei peaks mitte keegi meist vaimsete raskustega silmitsi seistes häbi tundma või üksi jääma. Peame niisiis looma ja pakkuma noortele võimalusi rääkida vaimsest tervisest avameelselt ja häbita, turvalises keskkonnas.

Ka oma vaimse tervise toonuses hoidmiseks on võimalusi palju. Alustades väikestest rutiinsetest tegevustest, näiteks argipäevadele samasuguse rütmi tekitamisest või kindlatest trenniaegadest lõpetades regulaarsete vestlustega usaldusisikuga.

Meie soovime aga omalt poolt samuti noori toetada ning alustame koostöös Delfi noorteportaaliga sarja „Harutame lahti“. Järgneva kuu aja jooksul on noortel võimalik seega kaks korda nädalas kuulata ühiselt lühiloenguid erinevatel vaimset tervist toetavatel teemadel ning nende üle koos eakaaslastega arutada.

Pea meeles – ükski mure ei ole liiga väike ja alati on keegi valmis sind aitama. Me oleme su jaoks olemas, julge lihtsalt küsida!

Online-kohtumised vaimse tervise teadlikkuse tõstmise teemal algavad juba neljapäeval, rohkem informatsiooni: delfi.ee/noor