NÄDAL KOMMENTAARIUMIS | Eurovisionile tuleks saata Mikk Pärnits
(64)
Esmaspäev, 17. mai
Esmaspäevases Eesti Päevalehes ilmus lugu segadusest, mis ümbritseb PPA meresalka ja Eesti mereväge („Riigi laevastikud kolitakse esimest korda kokku, et kohe jälle lahku purjetada?”) ja mis suudaks ilmselt ka Eesti võimalikud vastased korralikult omadega puntrasse ajada. Kommentaariumis võeti erinevate ametkondade ja ministrite käik vastu üllatusega.
Kaporatuuri hunta:
„Kunagi 2000. aastatel naerdi Arnold Rüütli ettepanek rajada Saaremaale sõjasadam välja, kui Kalle Laanet tahab sama teha, siis on millegi pärast diivanistrateegid vait. Põhiline on küsimus kas Eesti vajab Sandown miinijahtijaid ning ka see miks oli tarvis uputada Miinisadamasse kümneid ja kümneid miljoneid, rajada seal infrastruktuur, ehitada kasarmuid jne. kui see nüüd mereväele baasiks väidetavalt ei sobi. Igasugused infrastruktuuri arendamised on Eestis sageli riigieelarvest raha rehitsemise moodi, kas nüüd kukuks ka õigete partei toetajatele rasvane suutäis? Kui vastata esimesele küsimusele, siis merevägi praegusel kujul on Eestis mõttetu, ilmselt piisakski merepiirivalvest. Kui kärpima minna, siis Sandownid võiks maha müüa ja Miinisadama piirivalvele anda.”
wow:
„Miinisadamasse on ca sada milli sisse taotud, et nüüd võrdsematest võrdsemale "kardinalile" kommiraha eest ära erastada? Krt kui ägedas riigis me ikka elame! Hr ministril vist ei ole grammigi häbi selline jama läbi suruda.”
kolimisest on vähe:
„Mitte ainult koos asuma ei peaks, vaid peakski olema ainult üks laevastik.
Üks ja ühtne Eesti merejõud saaks täita kõiki riiklikke ülesandeid. Sõjas sõdimine on kõige raskem ülesanne. Kõik muu on palju lihtsam. Ei ole mitte mingit põhjust, miks sõjalaevastik ei võiks tegeleda ka rahuaegse valveteenistusega merel, merepääste, reostustõrje ja muu säärasega.”
Teisipäev, 18. mai
Kui viimastel aastatel on 73 aastat väldanud araablaste ja juutide konfliktis olnud rahunemise märke, sõlmitud on isegi riikidevahelisi suhteid, siis Palestiina küsimus on endiselt lahenduseta. Viimastel nädalatel on konflikt Gazas saanud uut hoogu juurde ja kui varem võis see eestlased ükskõikseks jätta, siis sedapuhku on ka neile sündmustele pööratud enam tähelepanu ning seoses sellega, et maailm on muutunud tänapäeval „väiksemaks”, siis on ka neid meie kaasmaalasi, kes seda konflikti lähemalt näevad kui meie. Arvamusportaalis ilmus Palestiinas elava eestlanna arvamuslugu, milles ta kritiseeris Iisraeli võime ja süüdistas neid genotsiidipoliitikas. Kommenteerijate enamus näis siiski olevat Iisraeli poolel.
Artur Kurk:
„Muidugi on juudid pahad, et ei luba endal kõri läbi lõigata ning Iisraeli riiki likvideerida, nad olid juba nõukogude propaganda järgi selle pärast väga pahad. Nüüd on kõik vanad nõuka narratiivid („neegreid pekstakse Ameerikas” jms.) kõik vasakpoolse meedia poolt üles korjatud. See on laiem tendents ja selle vastu ei saa, aga „eestlannal Palestiinas” tasuks mõelda miks elavad HAMAS-i juhid Gaza-s kullast paleedes ning tavalised inimesed prügimägedel. Kui poleks prügimägedel elavaid „vaeseid palestiinlasi”, poleks ka välisabi, mille eest kullast losse ehitatakse. Ja veel- miks ei tule „eestlannal” pähe, et HAMAS-i poolt tuhandete rakettide peale kulutavate ressursside eest saaks Gaza-s arendada infrasüsteemi ja teha õnnetumaid õnnelikumaks. Vasakpoolsed kisavad, et Iisrael on muutnud Gaza koonduslaagriks? Aga ma pole seni näinud, et koonduslaagri asukad paneksid vangivalvurite metsa põlema või tulistaks nende maju rakettidega.”
ery:
„Enne araablasi oli kogu see ala Iisrael. Saan aru, et araablastele on antud võimalus integreeruda ja üles ehitada Iisraeli ühiskonda, a selle asemel ootavad nad mingit valget laeva, nagu Eestiski mõned ootavad Putleri "vabastajaid". Isegi, kui Iisrael liialdab 3000 raketi osas, siis fakt, et "rahumeelsed" araablased ( nagu autor neid kujutab ), neid üldse omavad, ei loo just neid toetavat kuvandit.”
hei:
„Tahetakse Iisraeli tööle minna ja enne lastakse sinnapoole rakette. Tahetakse oma riiki, aga töökohad peaks ikka Iisrael võimaldama. Palestiinlaste panuseks jääks vaid terrorism. Muidugi on piirkond, kus olukord on halb, aga eks kunagine kuuepäevane sõda sundis selleks. Lihtsalt ei maksa hädaldada kui peale kehva kallaletungi ootavad ees kannatused. Igal riigil on õigus ennast kaitsta terrorismi ja kallaletungi eest.”
Kolmapäev, 19. mai
Üks nädala peateema oli Kaitseväe kärpeplaan ning kaplanite ja orkestri kaotamine selle ridadest. Ajakirjanik Kadi Paas leidis oma arvamusloos, et orkestri koondamine nõrgestab meie kaitsevõimet, kuna tegu on ikkagi olulise sümboliga. Kommentaariumis leidis selle kohta erinevaid arvamusi.
Saturdjaj:
„Orkestri kaotamisest on kahju, muusikud on maailmatasemel. Kuid kaplanid on küll mõttetud, oodata neist mingit toetust sõjaväelastele pole, sest keda tänases maailmas lohutab ja motiveerib väidetav elu paradiisiaias, millest papid jahuvad. Ka suur osa meie psühholoogidest on tegelikult mõttetud ja teevad kriisis inimestele rohkem kahju kui head.”
medulla:
„Edaspidi siis, enne Vabariigi Aastapäeva Kaitseväe paraadi toimub iga-aastane rahvusvaheline riigihange, milline puhkpilliorkester teeb odavama hinnaga pakkumise!
Hakkame nägema "huvitavaid" kooslusi ja kuulama "varieeruva" kvaliteediga muusikat...”
teateid süvariigist:
„No kui valida on kas koondada muusikuid või ohvitsere ja teisi väljaõppinud spetsialiste, siis paraku tuleb ikka koondada pasunamehed.”
Neljapäev, 20. mai
See nädal tõi Eestis inimesed telekate taha ja pani mõnelgi südame põksuma, sest Rotterdamis toimus järjekorras 65. Eurovisioni lauluvõistlus. Paraku eestlastele õnn ei naeratanud ja Uku Suviste laupäevasesse finaali ei jõudnud. Kommenteerijate hulgas oli palju neid, kelle arvates vääris Uku finaalipääsu rohkem kui mõned teised finaali saanud laulud, aga leidus ka neid, kelle meelest Eesti eurolaul „lahjaks” jäi.
ded dõmohod:
„Mikk Pärnits oleks oma roosa kleidi ja kõpskingadega kindlalt laupäeval finaali saanud, mis sest, et laulda ei oska ja üldse midagi erilist teha ei oska. See on näide sellest, et inimene raiskab oma annet tühja ja vales suunas. Samas kui tõsiselt rääkida, siis on see võistlus selline, et paremad võivadki välja jääda. Igatahes on Uku tubli ja Eesti artistidest näidanud viimase kümne aastaga suurimat arengut.”
did_201194:
„Uku poolt hea esitus. Ei olnud piinlik vaid uhke tunne. Läheb nagu läheb.”
eid_15e6510e9d7ab3:
„Oli professionaalne esitus. Laul ainult polnud suurem asi. Aga Uku oli parim. Elagu Uku!Tuult tiibadesse!”
‱:
„Ega ei jää muud üle, kui Eestil tuleb hakata Eurovisiooni suursponsoriks koos Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja Suurbritanniaga. Siis on koht finaalis igal juhul garanteeritud.”
Reede, 21. mai
Nädala viimasel tööpäeval ilmus arvamusportaalis mitu lugu, mille fookuses valitsuse kärpeplaanid. Keskerakondlasest riigikogulane Oudekki Loone kaitses oma erakonna esimeest Jüri Ratast viimasel ajal tabanud kriitika eest ning nägi selle taga Keskerakonna vaenlaste pahatahtlikkust. Kommentaariumis ühtisid Loone tõlgendusega asjast pigem vähesed.
Keskerakonna ajaloonõunikku kummitus:
„Mage on teisi süüdistada oma eksimustes. Keskajal oleks väidetud, et kurat tinistas Jüri Ratase ära ja see kaotas valvsuse maksumaksja rahadega ümberkäimisel. Loone selgitus sotsialisti ja ateistina on maisem kuid samuti sel tasemel, et „kulakud käivad kolhoosikombainile kaikaid kodarasse viskamas”. Tegelikult tuleks vaadata peeglisse ja võtta vastutus, öeldes, jah, oli nii, jah, sai valesti talitatud...”
xyz:
„Nii ongi. Liiga tugev ja liiga populaarne konkurent tuleb hävitada ükskõik mis vahenditega.”
Meeri:
„Paistab. et operatsiooni alustati juba 2017 a. kui alustati maksumaksja raha eest omale mõnusat äraolemist tagama. Osteti autosse jooke ja käidi Saaremaal nõunikega ennast tuulutamas... päris võimekad vaenlased, et suutsid Ratast sedasi mõjutada.”
Sebija:
„Süüdi on rahvusvaheline imperialism.”
