Eesti riigis on palju probleeme. Üheks nendeks on krooniline oskustööjõupuudus teatud elutähtsates sektorites, samas on näiteks lähiajaloos aastaid kui Tartu Ülikoolis avaldab õpinguid üle 100 romaani filoloogi. Sellele probleemile juhtis tähelepanu ettevõtja Jaak Nigul oma arvamusloos, mis pälvis eestikeelses sotsiaalmeedias laialdast tähelepanu ja kaasa rääkisid ka kommenteerijad Delfi kommentaariumis.

käsnakalle humanitaarpüks: „Probleem on pikaajaline ja vaba turu tingimustes lahendamatu. Nõuka ajal, kui kohad olid piiratud, olid igasugused kvoodid, määrused, siis oli võimalik massiliselt koolitada keemikuid jne. nagu näiteks Hruštšovi ajal, aga täna kui piirid on lahti ja palgatase Euroopa maades erineb kordades, siis on raske hoida Eestis neid, kelle järgi eksisteerib ka nõudlus Skandinaavias jm.

Teine probleem on selles, et raske on noori inimesi sundida õdedeks, arstideks, lukkseppadeks, pottseppadeks jne. Jälle: turg on vaba. Igasugused humanitaar-ja sotsiaalalad sobivad pigem hobiks ning teiseks hariduseks, aga mine räägi seda noortele. Kui nad ei saa Eestis õppida mõnusa elu ja merevahu instituutides, siis teevad nad seda välismaal. Aga sellest pole ju huvitatud ka Eesti ülikoolid, sest kulutused humanitaaride õpetamiseks on võrreldes spetsialisti koolitamisega väikesed. Raske olukord, mida demokraatlikus ühiskonnas murda/muuta on raske.”

Mr. X: „No kus sa nüüd!! Kas siis ei teata, et kultuuril on hindamatu sümbolväärtus?!? Õigem oleks nii TÜ Kliinikumi, PERHi, kui ka muude tervishoiuasutuste juurde oma pasunakoorid sebida. Vajadusel võib ressursi saamiseks mõned õed koondada.”

Anonüümne: „Artikli autor võiks ennast teemaga rohkem kurssi viia.
Loomeerialadel on individuaalõpet ja väikestes rühmades õpet väga palju. Samuti koolitatakse loomekoolides ka tulevasi òpetajaid ka üldhariduskoolidesse, sellepärast on oluline toetada ka loomeerialade õppimist. Keegi peab ju ka tulevikus koorid laulupeole viima?”

jesss: „Tuleb nõustuda autoriga. kõikvõimalikud kultuurakatlad ooperipaleed ja udulossid saavad sadu miljoneid rahastust, kuigi meil on neid pooltühjana kõikjal niigi piisavalt, et mitte öelda küllalt. Igasugu kloune ja elukunstnikke koolitatakse karjade kaupa. Tegeliku töö tegijaid, mille eest sellised poolpeeretajad elavad aga napib.”

Teisipäev, 8. juuni

Viimastel aastatel on Eestis puhkenud rida seksiskandaale, mille sisuks on võimupositsiooni kuritarvitamine meesülemuse poolt. Kirjanik Peeter Sauter küsib oma arvamusloos: „mida teha Halliku ja Mäega, kes kohtus said õiguse, kuid kes ajakirjanduses hukka mõisteti?” Kommentaariumis leidus selle kohta erinevaid mõtteid.

Artur Kurk: „ See on tore, et Sauteril on hea süda ja ta selliste asjade pärast muretseb. Samas pole õigus ja õiglus identsed mõisted, ja kohtuveskid tegelevad esimese, mitte teisega. Raske on kujutleda, et meedia jätaks käsitlemata vabas ühiskonnas ministri peretülisid ja ooperiteatri seksiskandaale. Võimatu on neid keelata! Ning Nõukogude Liidus vaikiti sellised lood maha- kas oli parem? Pundi saadeti viieks aastaks Kunda tsemenditehasesse, ega see ju probleemi ei lahendanud. Kumba me eelistame? Kas seda mis praegu on või kuidas nõukaajal kõik kinni mätsiti? Hallikul ja Mäel ning Kuusikul pole mõtet ka valada krokodillipisaraid ning nutta taga kaduma läinud neitsilikkust, igaühel tuleb vastutada oma tegevuse ja tehtud otsuste eest, me ei ela lasteaias.”

ega ikka polevat olnud nii: „Ussipesa olla ise ussitanud, poleks ussitanud, oleks ok. Sest miskipärast enamust ju need asjad polevat puudutanud vist ja suuremal osal polevat olnud ka neist sahkerdajaist aimugi. Mis aga magamisse puutub, siis ka alluvad ei tohiks ülemustega magada. Ja mis huvitav ettekääne see veel on, et ametis püsimiseks tuleb võlud mängu panna, ametis püsimiseks tuleb ikka oma ametis professionaal olla. Lühidalt - pole vaja ise ülemusega omal soovil voodisse minna ja midagi ei juhtu ka.”

Mr.V: „Ainus mis loeb on eesti inimeste soov ja tahe. Siis tuleb nii elada, et omakohut ei tehta. Hetkel on küll seadus ja õiglus väga erinevad terminid.”

Kolmapäev, 9. juuni

Vaktsineerimine edeneb ja suveks on saanud riskirühmad vaktsineeritud. Samas tuntakse kolmapäevases EPL juhtkirjas muret vaktsineerimise tempo aeglustumise pärast: „Vaja on stiimuleid. Uusi stiimuleid, sest piirangute leevendamine ja teise laine vaibumine vähendab vanade mõju. Eelkõige vajame uusi positiivseid stiimuleid, sest veel vaktsineerimata inimesi hirmutades võib ka äraspidise tulemuse saavutada.” Kommentaariumis leidus selle kohta nii ja naa arvamusi.

saunamees ants: „Paris ja meeskond- pidage hobuseid, inimesed pole lapsed ja teavad ise mida teevad. Eestis on viiendik inimesi vaktsineeritud, läänemaailmas on see praegu korralik tase ja rahunege oma loosungitega maha. Pole vaja hirmutada ning vedurist ette joosta on raske!”

fh: „Mida pealkirja - kas seni seisid vaktsiinid seal, kus inimesi ei olnud või?”

pensionär: „Kellelegi ikka meeldib see kolhoosivärk. Ja põhjenduseks see, et kärpima peab, kokkuhoidma peab ja seltsis on segasem. Eesti inimestele ei segsummasuvilad. Miks see perearstindus siis ikkagi nüüd kuidagi ei toiminud? Miks peab inimesi tarima oma elukohast kaugele suurtesse saalidesse?

Olen üle 70-ne vana, vaktsineerimata. Liikumisega on nii, nagu on. Ei ole vaktsineerimise vastane, aga isegi teise linna otsa sõitma ma ei hakka. Bussiga. Sest teist sõiduvahendit mul ei ole. Alul lootsin perearsti peale, nagu need plaanid olid, aga ju siis jäin kahesilma vahele. Ise ennast ka pakkuma ei hakanud, ju siis on hädalisi rohkem. Nüüd ei tea, kas enam perearstid vaktsineerivadki. Eks sinnagi tuleks sõita teise linnaossa. Lootsin vähemalt, et nooremad, kellele nüüd on see võimalus olemas, saavad oma karjaimuunsuse kätte ja olen minagi kaitsud, nüüd loed veebist, et polegi rohkm neid kaitsuid kui mingi 22-23%. Umbes nii palju, kui palju võiks olla neid vaktsineerimata inimesi peale karjaimuunsuse teket. Ja kui nii edasi läheb, siis ei tuelgi seda karjaimuunsust, sest enne lõpeb esimestel see kaitstus aj neid tuleb hakata uuesti süstima. Ja reisimselt tahetakse võtta see viimane piirang. Ning siis oleme jälle samas, kus eelmise talve alul. Ja arvestades seda India tüve reasktsioonilisust, ilmselt tunduvalt hullemas.

Mis siis nüüd teisiti on, kui seda suurt organisaatorit eesotsas ei olnud? Midagi? Nüüd on vaktsiini, aga seda ei suudeta inimesteni viia. Ehk ikka see, kord nokk kinni ja saba lahti ja siis jälle saba kinni ja nokk lahti. Aga seda, et oleks kõik lahti, vaat seda ei ole. Ja tundub, et ei tulegi. Miks me küll nii saamatud oleme? Sest tahame tagasi seda kolhoosikorda? Ometi on eesotsas juba inimesed, kes seda korda ei saagi mäletada, nii noored veel.”

Neljapäev, 10. juuni

Vahest tuleb pauk ka luuavarrest ja võidud tulevad eesti sportlaste õuele. Neljapäev lõpetas üle 80. aastase ootuse kui Eesti koondis võitis Balti matši. Muidugi pole see Copa America või EM, kuid asi seegi. Kommenteerijad rõõmustasid, sest enne viimast kahte nädalat oli Eesti koondise võidupõud kestnud pea kaks aastat. Ja mis seal rääkida: enamikes mängudes oli ka palli postide vahele raske saada. Kuid nüüd- kolm mängu, kolm võitu ja neli väravat. Kommenteerijad olid sellise asjade käiguga rahul.

piip piff: „Palju õnne! Hea töö! Viimastel aastatel oleks eestlased ka Pihkva jalututele dessantnikutele kaotanud, selle tõttu võib öelda, et progress on Häberli esimeses kolmes mängus märgatav. Muidugi on raske Häberlilt nõuda tulemust Euroopa tippmeeskondade vastu, kuid peaasi, et meie klassiga meeskondade vastu saadakse pall väravasse ja punktid tabelisse. Nii hoida!”

Ekke: „See, et 83 aastat pole seda turniiri võidetud ütleb absoluutselt kõik Eesti jalgpalli kohta. Raha eest ka ei vaataks Eesti mänge.”

Supreme: „Thomas Häberli laulis Eesti hümni kaasa. On sõnad selgeks õppinud – aplaus!”

Palgi Taat: „ELAGU JA ARENEGU EESTI JALGPALL! 83 aastat võidupausi oligi juba ammu ülemõistuse hull!

Kiidan Mattiast ülivõimsa ja resultatiivse esituse eest, vanameistrit Kostjat endiselt vapustava söödutäpsuse ja vastupidamise eest, üliasjalikku Raunot, Eesti võimsat võitluse viikingit Henrit, puurilukku Karl Jakobit, rääkimata Sandrist, Märtenist, Karolist, Joonasest, Vladislavist, Arturist, Henrikud...kõik tublid tegijad!

Ainult mida teeb meeskonnas Markus Poom? Mart on oma poisi ilmselgelt liialt tugevasse mansasse pushinud! Ainult valesöödud, pallikaotused ja mõttetud vead, mis viivad penaltiteni...”

YESSSSSSSSSSSSSSSS: „Lõpuks ometi see trastunud Balti karikas tuli ära. Ma olen koondisemänge vaadanud aastast 1997 ja niikaua ka seda turniirivõitu oodanud, lõpuks tuli ära.
Ainus murekoht on see, et lõpus suruti meid ikka täiesti outi.. Ja Käit sai jälle peavigastuse.. Mis teema tal on sellega? Alles aasta või nii tagasi oli ta ikka väga pikalt väljas peavigastusega.”

Reede, 11. juuni

Eestlased tahavad Soome, soomlased eestlasi ei taha. Peaminister Kaja Kallas kuulutas selle „humanitaarkatastroofiks” ja kirjutas kirja põhjanaabrite kolleegile Sanna Marinile. Kommentaariumis leidus nende dramaatiliste arengute kohta igasugu arvamusi.

siimu vuntsid: „Kaja, eee... Kuidas öelda- „humanitaarkriis” on ikka looduskatastroof, sõjaline konflikt, nälg ja epideemia, mitte see, et eesti ehitajad ja koristajad ei saa end soome töötukassas arvele võtta.”

kalevipoeg: „Aeg on tööle hakata, mitte grimasse teha. Kaja kiitis end veebruaris kaks nädalat ja pärast seda on meie silmapiirilt kadunud. Krt, kas Eestil on peaminister või ei? Milleks nüüd see pakasuhha, kirjutada nagu Muhv kaeblikku kirja? Kui tööga hakkama ei saa, siis astugu tagasi.”

Pöördumise tekst: „Ei tundu just kõige õnnestunumas sõnastuses olevat. Ei jäta kuidagi väärikat ja valitsusjuhile sobivat, asjalikku muljet. Halava stiili asemel oleks tulnud alustada sellest, et see osa eestlasi aitab ikkagi Soomel teatud valdkondades üsna teravat tööjõu puudust leevendada. Hetke kujul aga võib arvata, et see tekst mõjub osadele soomlastele ja ka ilmselt osadele eestlastele pigem ärritavalt ja trotsi tekitavalt.”

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid