Johan Tali sai oma arhitektuurialase magistrikraadi 2012. aastal Viini Rakenduskunsti Ülikoolist Hani Rashidi meistriklassist, olles enne õppinud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal. Alates 2016. aastast on ta Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna doktorant.

Tali erialane karjäär sai alguse Viinist, kus ta töötas arhitektina büroodes Soma Architecture (aastatel 2010 –2012) ning hiljem büroos Wolfgang Tschapeller ZT GmbH (aastatel 2012-2013). Aastal 2014 kolis Tali Berliini, et asuda tööle installatsiooniarhitektina koostöös arhitekt-kunstniku Tomas Saraceno stuudioga ning hiljem 2015.aastal disainerina Mercedes-Benzi jaoks büroos Graft Architects.

Hiiumaa spordikeskus

Samal ajal alustas ta koostööd Karli Luigega ning edukate arhitektuurivõistluste (Saue vallamaja ideekonkurss ja Kalevi staadioni rekonstrueerimise konkurss) põhjalt panid nad aluse arhitektuuribüroole Molumba. Arhitektuuribüroo fookuses on jätkuvalt avalikud projektid, millele tihtipeale eelneb avalik arhitektuurivõistlus. Molumba on alates aastast 2017 võitnud auhinna ligi 30 arhitektuurivõistlusel (sh 10 konkursivõitu, mis on hetkel projekteerimises või ehituses). Lisaks arhitekti tööle on Tali esindanud Eestit rahvusvahelistel näitustel.

Noore Arhitekti preemiale kandideerisid sel aastal neli üksikkandidaati ja kaks kollektiivi. Üksiknominentideks olid Kadri Kerge, Elo Kiivet, Mihkel Koppel ja Johan Tali. Lisaks pürgisid Noore Arhitekti tiitlile arhitektid Eve Komp ja Liina-Liis Pihu MTÜst Ruumiringlus ning büroo b210 kogu arhitektide tiim: Mari Hunt, Aet Ader, Kadri Klementi, Karin Tõugu, Nele Šverns, Mari Möldre, Arvi Anderson, Kristian Taaksalu, Helmi-Marie Langsepp.

Noore Arhitekti preemia võitja valitakse kuni 40-aastaste arhitektide liitu või selle noortesektsiooni kuuluvate arhitektide või kollektiivide seast, kes on silmapaistvalt tegutsenud arhitektuurivaldkonnas, olnud innovaatilised või kelle looming on kaasa aidanud Eesti või meie arhitektuuri tutvustamisele maailmas. Viimastel aastatel on preemia pälvinud KOKO arhitektid (2015), Sille Pihlak ja Siim Tuksam (2017), Laura Linsi ja Roland Reemaa (2019).

Käesoleva aasta žüriisse kuulusid arhitekt, õppejõud ning arhitektuuriajakirja T18 toimetaja Octavio Mestre (Barcelona), arhitekt ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna professor Toomas Tammis, arhitekt ja NAP 2019 üks laureaatidest Laura Linsi arhitektuuripraksisest LLRRLLRR, LHV panga Ühendkuningriigi filiaali direktor Erki Kilu ning LHV Grupi nõukogu liige, ettevõtja ning Noore Arhitekti preemia asutaja ja rahastaja Heldur Meerits.

„Eestvedaja 2020“ tiitli pälvisid Ingrid Mald ja Kalle Vellevoog Eesti Vabariik 100 „Hea avalik ruum“ programmi algatamise ja eestvedamise eest. Juubeliprogrammina alustanud ettevõtmise mõju ja ulatust on raske üle hinnata. See on tõenäoliselt arhitektide liidu kõige tuntum ühiskondlik projekt ja tuntavam side regionaaltasandil. Väikelinnade avalik ruum on saanud palju tähelepanu ja pannud inimesed igas Eesti maanurgas avalikust ruumist rääkima. Uuendatud väljakud ja peatänavad pole üksnes ruumi korrastanud, vaid ka elavdanud kogukondi ja kohalikku ettevõtlust, loonud sündmusi, tekitanud arutelusid ja toonud linnakeskustesse uue hingamise. Kalle ja Ingridi entusiastlikul eestvedamisel on väga palju uusi omavalitsusi programmiga liitunud, mille tulemusena on tänaseks läbi viidud arhitektuurivõistlused 23 linnas, millest omakorda kümne linna rekonstrueeritud südamed on juba valminud.

„Mõtestaja 2020“ teenetemedali sai Carl-Dag Lige August Komendandi näituse sisuka kureerimise eest, mis aitas lähendada arhitektuuri ja inseneeriat ning avada ja mõtestada koosloomelist ehituskunsti laiemale publikule. Carl-Dag on põhjalik uurija ja nii eelnes ka Komendandi näitusele laiapõhjaline taustatöö, aga ka põnev koostöö siinsete arhitektide ja tudengitega, mis võimaldas Komendandi elutööd väga mitmetahuliselt esitleda. Lisaks uurimis- ja kureerimistööle on Carl-Dag sügavalt huvitatud arhitektuuri tänasest seisust ja ruumikultuurist laiemalt ning kirjutanud sel teemal kriitilisi artikleid, samuti algatanud olulisi ja sisukaid diskussioone sotsiaalmeedias, esitades päevakajalisi küsimusi ja kommentaare, sealjuures oma seisukohti põhjalikult argumenteerides.

„Tellija 2020“ on Peeter Tambu asjatundliku ja oskusliku tellija töö eest Sisekaitseakadeemia Narva õppe- ja majutushoone projekteerimisel ja ehitamisel. Sisekaitseakadeemia nõuniku-projektijuhina töötanud Peeter Tambu oskab kogenud arhitektina väga hästi eristada olulist ebaolulisest ja suudab kogu protsessi vältel näha suuremat pilti. Ta oli projekteerimismeeskonna ja Sisekaitseakadeemia vahel oluline lüli ja kogu projekti hing. Asjatundliku tellijana toetas ta nii hoone arhitekte kui ka peaprojekteerijaid kogu projekteerimis- ja ehitusperioodi vältel. Vaatamata oma arhitekti taustale ei väljunud Tambu kunagi tellija rollist, olles nõudlik ja lõikavalt arukas koostööpartner. Tellija rollis on oluline hoida kogu aeg silm peal eelarvel ja lahenduste lihtsusel ning kasutatavusel, samas mitte sekkuda arhitektuuri loomisse.

„Teejuht 2020“ tiitel läks Kaire Nõmmele ja Kadri Klementile Arhitektuurikooli eestvedamise eest, mis aitab ruumiteadlikkust rohujuure tasandil kasvatada ning arhitektuuri rolli igapäevase elukeskkonna kujundajana teadvustada. Kaire ja Kadri asutatud ning suure pühendumise ja missioonitundega juhitud huvikool tähistas eelmisel aastal oma kümnendat sünnipäeva. Väike kool teeb suurt ja olulist tööd arhitektuuriväljal, pakkudes lastele ja noortele vanuses 7 kuni 19 ruumiõpetust Tallinnas, Tartus ja Rae vallas, olles ainulaadne kogu Baltikumis. Väikese arvu arhitektide käe all saavad lisaks huvikooli tundidele teoks mitmepalgelised ja laiahaardelised ettevõtmised nagu näiteks loovtöö projekt „Kooliruum“, valikaine programm gümnaasiumidele, õpetajakoolitus, ülesannete kogud, arhitektuurivideod, trükised ja näitused, sealhulgas Arhitektuurimuuseumi hariduslik püsinäitus „Uuri ruumi!“.

„Kolleeg 2020“ on Toomas Paaver suure ja südamega tehtud töö eest erinevates Eesti Arhitektide Liidu töögruppides aastate jooksul ning inimkeskse avaliku ruumi kaitsmise eest. Toomas Paaver kuulub praegu nii võistluste, ekspertiiside kui ka ligipääsetavuse töögruppi, kus tema tööd väga hinnatakse, sest kui ta juba töö ette võtab, siis teeb ta seda suure süvenemisega. Toomase huvi ühiskondlike protsesside ja ruumialase seadusandluse vastu on aidanud hoida üleval arhitektuuripoliitika arutelusid ning sisse viia olulisi seadusemuudatusi. Tema sügavam huvi avaliku ruumi ja planeerimise vastu on kannustanud teda osalema aktiivse kodanikuna kogukondade töös linnaruumi edendamisel, aga ka näiteks kirjutama artikleid ajakirjanduses või laiemalt ühiskondlikke protsesse peegeldavas inimarengu aruandes. Toomase osalusel on Eesti avalik ruum muutunud palju inimnäolisemaks.