Niisama entusiastlikult nagu kultuurielu korraldamisse ei suhtu Liivrand aga oma armastatud valdkonna praegusse seisu. Ka kunstikriitika hääbub: „Kirjutajad on defitsiit – tähtis on see, et keegi kirjutaks midagigi selle mikroskoopilise honorari eest,” ütleb ta.