Eesti ühe tunnustatuma praegusaja fotograafi Annika Haasi pikaajalisel fotouurimusel põhinevas audiovisuaalses kunstiprojektis valutavad noored südant planeet Maa tuleviku pärast ja püüavad vanemale generatsioonile märku anda, et lõputule tarbimiskultuurile ja majanduskasvule orienteeritud maailm ei saa olla kestev.
Fotograafi ajendas teemaga tegelema küsimus, mida me vanematena oma lastele tegelikult pärandame. „Kuigi inimesed soovivad lastele parimat, on need soovid pigem seotud materiaalse heaoluga – hüvedega kindlustatud tuleviku ja lastesse kodeeritud eduvalemiga, mis peaks tagama nende konkurentsivõimelisuse karmis majanduskasvule orienteeritud maailmas. Kas me mõtleme kordagi sellele, et meie lõputu tarbimishimu hävitab me ümber loodust, millest ise sõltume, ja jätab meie nooremad põlvkonnad hoopis hätta ning peagi pole neil puhast õhku ega joogivett... Mida me siis oma lastele ikkagi soovime?” selgitab Haas kunstiprojekti tausta.
Kolme aasta vältel jäädvustas fotograaf Eesti noorema põlvkonna esindajaid (12–21-aastased), viies nendega läbi keskkonnateemasid puudutavaid intervjuusid, et selgitada nende vaateid ja teadlikkust tarbimise, loodushoiu ja isikliku panuse kohta väiksema ökoloogilise jalajälje saavutamiseks. Haas valis pildistamiseks maastiku Tallinna äärealal. See on endine aiapidajate piirkond, kus apokalüptilise meeleolu loovad paljud hüljatud ja lagunevad kasvuhooned.
Näitusele on saateteksti kirjutanud akadeemik ja Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, kelle sõnul ei suuda Maa loodus üsna varsti tagada meile elamiskõlblikku keskkonda, absorbeerida inimtegevuse jääke ning (taas)toota või pakkuda inimeste jooksvaks eluks vajalikke aineid ja materjale. „Nooremal põlvkonnal on võõrandamatu õigus öelda, millises tulevikus nad elada soovivad. Vanema põlvkonna kohus on luua võimalused selleks vajalike sammude tegemiseks,” õigustab akadeemik noorte keskkonnaaktiivsust.
Kunstiprojektis osalenud Ella Mari (19) ütleb, et keskkonnateemad on talle südametunnistuse asi. „Mind ajendab hoolima vastutustunne tuleviku ees. Looduse ja inimeste ees, kes tulevad
pärast minu põlvkonda, sest ka nemad väärivad planeet Maad, mis on elujõuline ja suudaks neile pakkuda sama head elukeskkonda nagu praegu mulle.”
Näitusekogemus saab alguse juba Dokfoto Keskuse kõrval Telliskivi Loomelinnakus asuvalt platsilt, kuhu Elo Liiv ja Uko-Aija Heintalu ehitasid Annika Haasi visiooni kohaselt taaskasutatavatest materjalidest kasvuhoone, mille klaasidelt leiab Haasi portreed noortest, kes hoolivad meie keskkonnast. Portreed on sümbioosis kasvuhoonesse istutatud taimedega. Paralleelselt esitatakse näitusel Eesti noorte keskkonnateemalisi seisukohavõtte sotsiaalmeedias ja otseste audiovisuaalsete intervjuude vahendusel.
