See, et keegi julgeb Berliinis ühel naisel keelata katmata ülakehaga pargis istumast, on iseenesest päris uskumatu lugu. Ja näitab, et isegi selles nii vabaks peetavas linnas pole moraalinormid veel nii kaasaegsed, kui linnaelanikud endale ette kujutavad.

Mäletan Berliinis elamise ajast, et ühel kevadistest tänavaparaadidest (oli vist Karneval der Kulturen) jalutas Kreuzbergi Späti’sse (esmatarbekaupade, tubaka- ja alkoholipoodi) sisse üleni paljas mees ning hakkas nagu teisedki külmkapist õlut valima, võttes viisakalt järjekorda. Mitte keegi ei pööranud peadki. Milleks nii igapäevase asja pärast erutuda?