Isiklik kunstikogu või rikutud nahk? Tätoveeringud on üha popimad ka vanaemade seas

Mõnikümmend aastat tagasi peeti tätoveeringuid kriminaalide ja meremeeste pärusmaaks. Nüüd käivad kehakaunistusi tegemas vanaemad koos lastelastega.

„Mul on olnud kogemusi, kus laps laseb endale õrna lilleõie teha ja vanemad vaatavad imestusega ning tulevad hiljem isegi tätoveerima. Üks ligi 70-aastane proua tuli pensionile jäämist tätoveeringuga tähistama!” räägib tätoveerimiskunstnik Diana Kull.

Arusaam, et inimesed tätoveerivad end heakskiidu või tähelepanu pärast, on praeguseks iganenud. Sageli peituvad kehakaunistuste taga vaimselt või hingeliselt olulise tähendusega või lihtsalt silmailu pakkuvad kunstiteosed. Nahast on saanud lõuend ja inimesest muuseum.