Kristi Klaas: mis uue kliimapaketiga muutub? Eestlased on osades valdkondades juba praegu eestvedajad kogu maailmas

Läinud nädalal esitles Euroopa Komisjon märgilist kliima- ja energeetikapaketti, mis lähikümnenditel muudab meie kõigi elus väga palju. Samas on suuresti meie enda kätes, kuidas need muudatused Eestis nutikalt ellu rakendada.

Kui peaminister Kaja Kallas sel kevadel riigikogus Euroopa Liidu poliitikast rääkis, meenutas ta, et 1996. aasta nn tiigrihüppe programmi käivitamisel kasutas president Lennart Meri kõnekäändu "kes hiljaks jääb, see ilma jääb". Peaminister kutsus sellise eluterve suhtumisega üles lähenema ka rohepöördele, mida võiks Läänemere ohustatud liigi järgi koduselt kutsuda viigrihüppeks. 

Euroopa käsitleb üleminekut kliimaneutraalsusele kui majanduspoliitika alust. Fookus on sellel, kuidas arendame oma majandust, et see vastaks meie sotsiaalmajanduslikele ootustele, kuid täidaks ka keskkonnaeesmärgid. Peame seda Eestis samamoodi käsitlema.

Eelmisel nädalal kutsus valitsus kokku rohepoliitika juhtkomisjoni, mis samadel alustel hakkab Eesti viigrihüpet suunama.