FAKTIKONTROLL | Miks on tänased koroonanumbrid kordades suuremad kui aasta tagasi?

Vahepeal on end vaktsineerida lasknud pea pool Eesti elanikkonda, kuid nakatumise näitajad on palju suuremad, kui eelmine aasta samal ajal. Sotsiaalmeedias väidetakse, et vaktsineerimine seega levikut ära ei hoia. See ei vasta tõele.

Mida väidetakse?

Koroonaeitajate ja vaktsiinivastaste üks patroonidest, tšellist Silvia Ilves postitas oma sotsiaalmeediasse kuvatõmmised koroonanäitajatest. Nendest selgub, et COVID-19 päevane nakatumine on täna palju suurem, kui seda oli täpselt aasta tagasi samal kuupäeval. Ilves toob selle põhjuseks vaktsineerimise ja et “süstimine” tagab vaid vabaduse eelised, mitte kaitset. Postitus on 16 tunniga kogunud juba pea sada jagamist.

Kuidas on tegelikult?

Kahte erinevat aastat võrrelda on juba eos vale, sest teadmised, piirangud ja tüved olid aasta tagasi erinevad. Samuti polnud selleks ajaks alanud teine laine ehk viirus oli veel kontrolli all, kooliaasta polnud alanud ja kontakte oli inimeste vahel vähem.

2020. aasta neljandaks augustiks, oli Eestis vaid traditsiooniline koroonaviiruse tüvi. Selleks ajaks oli pandeemia umbes pool aastat juba kestnud ning olukord tundus kontrolli alla saavat. Teadusnõukogu oskas selle järel tegutseda ning piiranguid vastavalt sättida, et numbreid madalal hoida.

Numbrid hakkasid kõrgemaks minema sügisel ja talvel. 5. augustil hakati rääkima laiahaardelisemast testimisest, mis viidi ellu sügisel (1). Inimestel oli ka rohkem kontakti üksteisega, sest käidi taas kontaktis koolis, tööl, lasteaias. Seega, augusti alguses ei olnud mitte vähem nakatunuid, vaid testiti vähem inimesi.

Esimene uus tüvi jõudis Eestisse alles 2021. aastal, mis muutis olukorda riigis veelgi. Tegu oli Briti tüvega (2). Terviseameti ametlikud andmed ütlevad: „Veebruari esimesest nädalast kuni märtsini kasvas UK viirustüve osakaal 7% kuni 22,4%.“ See on pea pool aastat pärast 2020. aasta augustit.

Briti tüvi on oluliselt nakkavam kui koroonaviiruse traditsioonilised tüved. Märtsi lõpuks oli seega ka Eesti nakatumiste arv jõudnud haripunkti (3), päevased arvud lähenesid pooleteisele tuhandele, tervishoiuteenused olid ülekoormatud ja riik kehtestas karmid piirangud.

Kuigi esmalt mainiti seda veebruaris, siis aprillis hakkas laiemalt levima ka Lõuna-Aafrika tüvi ehk LAVi tüvi (4). LAVi tüvi oli kaks korda nakkavam koroonaviiruse variatsiooni, kui seda oli viiruse klassikaline vorm (5).

Aprilli lõpuks jõudis Eestisse India ehk deltatüvi (6), mis kogus peamiselt tuure mais ja mõjutab meie elu siiani. Deltatüvi on võrreldes varem Eestis domineerinud Briti tüvega 40% nakkavam (7).

Uute viirustüvede valguses kestsid riigis olevad karmid piirangud suve alguseni ja seejärel hakati neid üha enam leevendama. Sellele järgnesid jaanipäevad ja muud suveüritused, mis erilisi piiranguid ei nõudnud. Juuli alguseks domineeris Eestis deltatüvi ja nakatumised olid taaskord tõusuteel (8).

Tänaseks, augusti alguseks, oleme me elanud pea kaks kuud sisuliste piiranguteta ja nautinud aktiivset sotsiaalelu. Vaktsineeritutest on andnud positiivseid koroonateste marginaalne osa inimestest. Lõviosa statistikast ja haiglasse sattunutest on vaktsineerimata, 4. augustil on nendeks koguni 74,6% nakatunutest (9).

Tulemus

Vale. Inimesi on tõepoolest tänavu 4. augustil nakatunud rohkem kui mullu samal kuupäeval, kuid see pole seotud vaktsineerimisega. Nakatumist on tõstnud uued tüved, piirangutevaba elu ja vaktsineerimata inimesed.