Täiesti mõistetav, et tahetakse oma õiguste piiramise vastu protestida. Kuid ehkki leedulased võivad olla veidi kuumema verega kui eestlased, pole laamendav meeleavalduskultuur neile siiani olnud eriti omane. Ent ülesköetud rahvahulkade puhul piisab mõnest üksikust provokaatorist, et vägivald lõkkele lööks.

Ajastusele mõeldes ei saa sugugi välistada, et tegemist on Leedu-vastase hübriidrünnaku järgmise etapiga. Tuhanded põgenikud, kelle Valgevene Leedu piirile saatis, andsid ühiskonna stabiilsusele esimese hoobi, kuid üldiselt pidasid leedulased vastu. Nagu märkis leedukeelsele Delfile Raadio Vaba Euroopa leedu toimetuse kunagine juht Kęstutis Girnius, tõendas nende riik, et suudab käituda ühtaegu nii resoluutselt kui ka euroliidu norme austades. Õigusriik vaevu vabises.

Leedut on tabanud järjest mitu hoopi, mis murendavad ühiskonna stabiilsust. Meilgi Leedu liitlastena tuleks sellisteks suundumusteks valmis olla.

Selles valguses oleks millegi muuga seotud rünnak täiesti loogiline. Ühiskonna murendamine mitmelt suunalt võiks kuuluda hübriidsõja õpikute esimeste peatükkide hulka.

Võimalik muidugi, et vägivald puhkes Vilniuse tänavail kellegi karvase käetagi. Ikkagi tasub meil siin Eestis endki sisemiselt valmis seada. Ennekõike anda endale aru, et ühiskondlikud kokkulepped toimivad pinge all üksnes siis, kui võimalikult paljud tunnevad end riigi ellu ja juhtimisse kaasatuna.

Riigi jaoks on üks kindlamaid käitumisviise levitada kriisiolukordades – näiteks koroonapiiranguid kehtestades – selgeid ja üheti mõistetavaid signaale. Praegu presidendivalimiste ümber käiv tsirkus ja sellega koalitsioonis kaasnevad pinged peaksid meid Leedu sündmustele mõeldes topelt ettevaatlikuks tegema.