Märkida tasub ka, et vähem kui aasta tagasi sõnas praegune peaminister Kaja Kallas, et Reformierakond on valmis toetama Kersti Kaljulaidi teiseks ametiajaks presidendiks saamist. Nüüd on see toetus otsekui sõrmenipsust kadunud ja oravate poolehoiu on saanud hoopis Alar Karis.

Allar Jõks tõdes 19. augustil ERRis, et praegune presidendivalimiste protseduur teeb presidendi institutsioonile suure kahju sõltumata sellest, kes lõpuks presidendiks valitakse. Jõksi sõnul on probleem selles, et erakonnad ei otsi Eestile, vaid endale sobivaimat kandidaati.

Vaadates praegust protsessi, jääb presidendivalimistest puudu nii kirge kui ka siirust. Samas ei pea Jõks vajalikuks presidendivalimiste süsteemi muuta, sest probleem pole presidendivalimiste korras, vaid viisis, kuidas seda praegu valitakse.

Kersti Kaljulaidi puhul on hea, et ta ei ole otseselt erakondlikult seotud. Ja eks iga president on oma ajastu nägu. "Raske on öelda, kas Lennart Meri sobiks presidendiks aastal 2021. Või kas Kersti Kaljulaid oleks sobinud presidendiks 1990-ndatel. Isegi aastad 2016 ja 2021 on erinevad.”

Õhtulehe 22. augusti juhtkiri tõdeb, et Alar Karise puhul pole üldsusel tema seisukohtadest endiselt mingit aimu. Samuti ajendavad tema enda sõnad esitama vana küsimust, kas presidenti valitakse ikka esmajoones riigi huve silmas pidades või rahuldamaks erakondade ambitsioone.

Samale juhtkirjale viidates, on Karis jäänud oma vastustes sumbuurseks:
Eks mu maailmavaade selgub küsimuste käigus. /…/ Räägin fraktsioonidega, siis saate teada. /…/ Ma ei tea, millisena mind nähakse.

"Karise jutt kinnitab, et valimiste nõiaköök pole mõeldud üldsuse silmade jaoks, kuid ajendab uuesti esitama vana küsimust, kas presidenti valitakse ikka esmajoones riigi huve silmas pidades või rahuldamaks erakondade ambitsioone. Kui aga eeldada, et riigipea ei tohi olla säravam võimuliidu juhtidest, siis parim valik on ju võimalikult ambitsioonitu kandidaat? Ses valguses tuleb muidugi küsida, kui siiras on Keskerakonna pakutav presidendi otsevalimise eelnõu," seisab Õhtulehes.

Ka Postimees tõdeb oma 23. augusti juhtkirjas, et Reformi- ja Keskerakond otsivad mugavuspresidenti: „Kaljulaid pole olnud erakondadele mugav president, hoolimata riigikogus kiirmenetlusega presidendiks saamisest 2016. aastal ning on ilmne, et säärast olukorda soovivad erakonnad järgmise viie aasta jooksul vältida.”