„Loodame, et Eesti ei satu välisuudistesse pealkirjadega: „Digiriik Eesti tõmbas viimastelgi virtuaalvääringutega tegelevatelt ettevõtetelt vaiba jalge alt” või „Eesti tõrjus innovatiivsed fintech-ettevõtted riigist välja” või hoopis „Eestis loata jäänud krüptofirmad nõuavad riigilt kümnete miljonite väärtuses investeeringute kompenseerimist,”” sõnas MTÜ Eesti Krüptoraha Liit juhatuse esimees Raido Saar. Tema sõnul soovib riik mõõta kõiki virtuaalrahaga tegelevaid ettevõtteid ühe puuga, tajumata, kus pesitseb reaalne oht.

Krüptovaldkonna reguleerimine näib kõrvalt vaadatuna kui puder ja kapsad. 2018. aastal jagati sektorisse tuhandeid tegevuslube – peaaegu kõigile, kes küsisid. Suurepärasest võimalusest haarasid loomulikult kinni ka skeemitajad ja petturid. Põhjus, miks asi tollal nii lihtsalt käest ära läks, oli Saare sõnul lihtne: „Õigusriigis asi nii käibki – kui pole alust keelduda, siis anname [tegevusloa].”