Suures plaanis tegutseb Enefit Green pärituule tingimustes. Rohepööre, energiadefitsiit... Nende tõttu on ettevõttel (ja tema aktsial) lihtsam edukas olla, kui on mõnes muus sektoris. Seega on alust loota, et Eesti uude nn rahvaaktsiasse investeerimist ei pea ükski väikeinvestor kahetsema. Kõigi aktsiatega, millesse suure hurraaga investeeritud, pole nii läinud, aga üldiselt on investeerimine ikkagi jõukust kasvatav tegevus. Siis, kui seda teha läbimõeldult ja järjepidevalt, mitte ainult hooti üldise vaimustuse ajal, nagu näiteks on praegu.

Seda tasub teha läbimõeldult ja järjepidevalt, mitte ainult hooti üldise vaimustuse ajal, nagu on praegu.

Kuigi see, et Enefit Greeni aktsiat märkis 60 335 väikeinvestorit, ületas osa asjatundjate ennustusi isegi mitu korda, võiks sellest saada ühe ilusa tee algus, mitte ühekordne sähvatus. Näiteks Soomes, kus investeerimiskultuur on saanud areneda üle 100 aasta, on väikeinvestoreid ligi 900 000. Kui Eestis oleks väikeinvestoreid sama suur osa rahvastikust, oleks neid üle 200 000. Sinna on meil veel tükk maad minna isegi juhul, kui kõik Enefiti aktsiaid ostnud uued investorid ka pikemaks ja laiemalt investeerima jäävad.

Investorid on investeerimiskultuuri üks pool. Selleks et investeerida saaks, on vaja ka aktsiaid, millesse investeerida. Laia maailma börsidelt leiab neid tuhandeid, kuid ilma võimaluseta panna raha kohalike suurettevõtete aktsiatesse kipub investeerimine jääma suhteliselt elitaarseks tegevuseks. Õnneks ongi valik Balti börsidel viimase paari aasta jooksul kasvanud. Ettevõtteid, mis börsile kõlbaksid, on meil rohkemgi. Enefit Greeni börsidebüüt ei pea jääma üksikuks kõrghetkeks, vaid las börsikultuur võtab laiemalt maad.