KULTUURIBIIT | Progepopi kollektiivi Neon Fir playlist
Tänase kultuuribiidi muusika valis progepoppi viljelev ansambel Neon Fir. Viieliikmelisel muusikalisel kooslusel ilmus detsembri algul omanimeline album.
Progepopi ansambel Neon Fir on viie noore eklektiline kõlamaailm, mis sai alguse 2019. aastal eesmärgiga painutada senikuuldud popmuusika piire. Omanäolises žanrite sulamis on 80-ndate sünteetiliste helimaastikega liidetud Hiatus Kaiyote progressiivsed soul’i
rütmid ja Cocteau Twins’i unelevad vokaalid. Seni on koosseis avaldanud iseseisvalt neli singlit ja viieosalise “Living Room Live” sessiooni. Bänd valiti 2021. aasta Trad.fest!’i ja Tudengijazzi programmidesse. Neon Firi koosseisu kuuluvad laulja ja sõnade autor Eeva Trei, Miina Adermann klahvidel ja taustavokaalidel, Kaarel Raud kitarril, Paul-Gunnar Loorand bassil ja Harald Soosalu trummidel.
Bändi muusikavalik on siin:
PAUL
Tom Misch & Yussef Dayes - Festival
Kui mingi loo kohta öelda grandioosne või monumentaalne, siis minu jaoks on just see selline lugu. Dayes'i ülitäpse trummibiidi peal kõrguv Mischi kajane hääl on lihtsalt ülihea.
The Mars Volta - The Whip Hand
Pole just klassikaline TMV, aga siiski. Refrään paitab kenasti kõrva ning trummar Deantoni Parks ei jää selles osas samuti võlgu.
Thundercat - We'll Die
Eluterve maailmavaade vähem kui minutiga.
MIINA
Tigran Hamasyan - Drip
See on PARIM lugu, minu unistus oleks kirjutada midagi sellist. Erinevate stiilide, traditsioonide, taktimõõtude ja pillide segu, nii palju väikseid detaile ja virtuoosset tehnilist kokkumängu ja ikkagi “lihtne” ning kaasahaarav gruuv.
Misha Panfilov - Heli Maagia
Vast on hea, et YouTube´st ei saanud ühe konkreetse loo linki - terve see album ongi üks lugu. Muusika läheb järjest kaugemale ja kaugemale… ja natuke tuletab meelde lapsepõlve ja ETV hirmutavaid lastenäidendeid kassettidel.
Rage Against The Machine - Killing In The Name
Nüüd juhtus nii, et hakkasin kuulama oma payliste ja peale selle loo kuulamist ei saanud ühtegi muud lugu siia panna. Muusika räägib enda eest. Soovin selle looga ilusat aasta lõppu kõigile!
HARALD
Gentle Giant - So Sincere
Tegu on äärmiselt geniaalse teosega mis annab aimu sellest, mida kõike saab teha pop loo formaadiga ning pop muusika endaga. Konkurentsitult parim ansambel läbi aegade.
Dino Dvornik - Tebi Pripadam
Perfektne, maitsekas ja tänapäevase striimimise ühiskonna etalon lugu.
Röövel ööbik - Young Godz Have Fun
Ideaalne näide sellest, et ei ole vaja üle pingutada et sünniks geniaalne pala mida võib järjest kuulata päevi või isegi nädalaid.
EEVA
Jenevieve - Medallion
Teda kutsutakse Whitney Houstoni ja Michael Jacksoni love childiks.. kuna esivanematega oleme tuttavad, siis soovitan kuulata seda värsket õhku souli ja R&B’d Jenevieve’ilt, mis on niivõrd ingellik ja mõnsa."Medallion" on üks mu lemmikutest ta esikalbumilt
"Division".
Constantine - Если ты да
Samuti on minu selle aasta suureks avastuseks Ukraina ülimäge popartist Constantine. Sain suvel ainulaadse võimaluse osaleda Kiievis Masterskaya plaadifirma produkursusel, kus nägin ka selle loo parasjagu töösolevat projekti oma sadade kihtidega. Lisaks sellele, et lugu on üleüldiselt groovy ja catchy af, hindan vokalistina väga ühte head proovilepanevat riffi.
SAULT - Why why why why why
Bänd, kes teeb anonüümsuse nii kuumaks, et ma ei taha enam ühtegi pilti endast kunagi kuskile postitada. Lugu ise sellest aru ei saa, aga ta on hitt.
KAAREL
Kelly Vask & heldur - Viimane X
Kelly Vask ei ole mitte ainult minu elu edasi minekus korduvalt veendunud sõber, vaid ka paranormaalsete võimetega produtsent ja laulukirjutaja. Täiesti ennustatav, et kui visata ta samasse tuppa Eesti ooperi grand young man’i Heldur Harry Põldaga, siis tekib kahe hiiglase koostöös miski enneolematu, mille lähimaks konkurendiks on taevaväravate fuajees lastav ootemuusika.
Mariya Takeuchi - Plastic Love
Neile, kelleni Youtube’i algorütm veel city pop’i toimetanud pole - Jaapani 80ndate popmuss, mis tekitab ääretut nostalgiat aja üle, kus mind ega olustikke mu tekkimisekski veel olemas ei olnud. Mariya Takeuchi “Plastic Love” on täiuslik poplugu ning olnud edetabelite vallutaja nii aastatel 1984, 2017 kui ka 2021. Võiks ka kunagi niivõrd objektiivselt ajatu loo välja ajada.
Uku Kuut - Vision of Estonia
Reklaamipaus: vajalik nüüd kohe praegu viivitamatult sel hetkel parasjagu kõigil end kinno toimetada ja “u.Q.” ära vaadata. Oma näoga vaade ainukordsele inimesele, kes ülimalt ettenägelikult filmis vajalikumad jupid oma enda eluloofilmist ise igaks juhuks üles. Kõik muss, millel pole õnnestunud väljuda mu enda sulest, on tema teostanud mu eest korrektses hiilguses. Marju ei jää ka alla.
Detsembri algul ilmus bändil omanimeline album. Kollektiiv näeb oma loomingut kui äärmiselt kirjut maalingut. “Ise oleme hakanud teda mõistma kui progepoppi ehk lendleva muusikalise fantaasia kombineerimist kaasakiskuva helikeelega,” kirjeldab kitarrist Kaarel Raud ja lisab, et loodab, et muusika tekitab kuulajates avastamisrõõmu ja india toidu isu. Albumi loomisperiood ulatub pea kahe aastani ja sündis ansambli liikmete kokkukasvamise protsessi kõrvalproduktina, justkui nutikell, mis nende söömis-, joomis- ja magamisharjumusi jälgides omamoodi muusikalist raportit koostas.
Üheksa loo hulgast leiab ka kriitikute seas kiidusõnu teeninud ja Neon Firi kohalikul muusikamaastikul sisse juhatanud singlid nagu popimaiguline “Overthoughts” ja post-pungilik “Happy Hour”. Valdav enamus albumist valmis ansambli teekonnal algusest kaasa sammunud produtsendi Hyrr Innokent Vainola (Ouu, Seltskond Pargis) pehme puute all.
