President ägestus, nimetas lavastaja juttu ettevaatamatuks ja rumalaks ning käskis enda jutule vahele segaval Sokurovil viimaks suu pidada. Peale Putini ärritas vihje kohalike „padišahhide” toetamise lõpetamisele Tšetšeenia juhti Ramzan Kadõrovit, kes nõudis kohe, et lavastaja vastutusele võetaks. Kõhedust tekitab seejuures asjaolu, et Kadõrovit solvanud inimesed kipuvad sageli mõrva ohvriks langema.

Kust Sokurov oma julguse võttis? Võimuga vastuollu minek ei ole tema eluloos iseenesest midagi uut. „Kompromissidele ei ole ta kunagi läinud,” meenutab PÖFF-i korraldaja Tiina Lokk, kes õppis Sokuroviga samal ajal üleriigilises kinematograafia ülikoolis (VGIK). „Ta on alati olnud väga keeruline, vastuoluline inimene. Ja väga tundlik. Kui sul on väga kindlad põhimõtted, mille järgi elad, siis satud paratamatult paljudega vastuollu.”

Paar aastat tagasi lavastajaga kohtunud Eesti filmi instituudi juht Edith Sepp tõdeb, et niimoodi tähelepanu äratamine polnud Sokurovi puhul üllatav. „Nii režissöörina kui ka inimesena huvitab teda võimuteema ja võimu kuritarvitamine või pigem oskamatus võimuga toime tulla,” ütleb Sepp, kes kohtus Sokuroviga Narvas konverentsil esinedes. „Tema filmid on elust, tõest ja õiglusest. Liiga suure võimu omamine on tema jaoks olemuselt hävitav. Inimeseks olemine ja jäämine on kõige keerulisem.”