Küllap võiks järgnevalt kirjeldatavate otsuste tegijate motiividega – kelle või mille huvides? - tegeleda nii Kaitsepolitseiamet – reetmine/vastutegevus ei ole ainult salajase info üleandmine, vaid ka aeganõudva ja raskesti ülesehitatava vaimse julgeoleku käeviipega pilbastamine – kui Riigikantselei ja valitsus. Viimased kaks võiks kaaluda vastavate asutuste juhtide ametikohale sobivust. Tõsi, küllap on suur osa otsustest enne avalikuks saamist kantseleile ja valitsusele teada ning vaikimisi heaks kiidetud...