Ja ärge unustage, poliitikud, et kohe hakkavad inimesed kätte saama ka keskküttearveid, millest sünnib samuti suur sotsiaalne karje. Ühtlasi on elektrihädade varju praegu ebaõiglaselt jäänud gaasikütet kasutavad inimesed.

Ärge unustage, poliitikud, et kohe hakkavad laekuma ka keskküttearveid, millest sünnib samuti suur sotsiaalne karje.

Hea analüüsi, kuidas saada hakkama inimesi solgutamata, pakub EPL-i Arvamusveebis ilmunud artiklis PwC juhtivpartner Ago Vilu. Kui eesmärk on kompenseerida kõrgeid energiahindu, siis kõige efektiivsem on teha seda kõigi tarbijate arvetel neid mingi summa või protsendi võrra vähendades – nii nagu elektrivõrgutasu on praegu kõigi jaoks vähendatud 50%. Detsembri elektriarved on küll juba välja saadetud ja küttearved teel, aga selle vea saaks tagantjärele parandada jaanuari arvetes. Tarbija saab lihtsalt väiksema arve, riik kompenseerib elektri- ja soojamüüjatele selle vahe.

Kuna energiašoki tugevus ei olene üks ühele leibkonna sissetulekust, vaid pigem sellest, millist küttelahendust kasutatakse (ja see valik ei ole alati vaba), pole vaja tunda klassiviha, kui mingil määral saavad sel talvel toetust ka jõukamad inimesed ja ettevõtted. Kui energia hinnaga seotud makse tulvab riigieelarvesse väga hästi, võib hakata eraldi arutama ka väikese sissetulekuga inimeste toetamist, suurendades toimetulekutoetusi või maksuvaba miinimumi.

Kui toetuste maksmine ringi teha, ei peaks suured omavalitsused tingimata loobuma nn energiaspetsialistide värbamisest, vaid – nagu EPL-i Arvamusveebis soovitas võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta – õpetada nad välja nii, et nad oskaksid inimestele nõu anda, kuidas energiakulusid vähendada, toetusmeetmetest ümberehitusteks raha taotleda jmt.

Ja mis pikas perspektiivis kõige olulisem – valitsus ei tohi jääda tõdema, et volatiilsed energia hinnad ongi nüüd meie reaalsus ja tulevik. Ei, tuleb tegutseda selle nimel, et need hinnad muutuksid stabiilsemaks.