1940. aasta, Eesti jaoks traagilise aasta iseseisvuspäeval, kui mitmel pool mujal Euroopas käis juba sõda, avaldas president Konstantin Päts lootust, et valitsuse valik „mitte end segada suurte verevalamiste ja võitluste keerisesse” laseb võitlusel Eestist mööda minna. Ei lasknud, nagu peagi selgus. Venemaa praegune tegevus ja retoorika ei jäta kahtlust, et ka praegu, 82 aastat hiljem ei tagaks vagurus Eesti turvalisust. Seistes koos oma liitlastega Ukraina eest, seisame ka Eesti eest. Praegu peaksid kõik eurooplased olema ukrainlased.

Venemaa juhtidest on saanud sõjakurjategijad ning aeg neid ohjeldada ja Ukrainat toetada on just nüüd – kiiresti ja ühtselt.

Tähtsam kui eales varem on praegu Ukraina toetamise kiirus, et Venemaal ei õnnestuks välksõjaga Ukraina territooriumi juurde vallutada. Kiiruses on lääneriigid Kremlile seni alla jäänud, sest Kremlis teeb otsuseid kitsas isikute ring, aga EL-i ja NATO sanktsiooni- ja sõjalise abi otsused vajavad riikidevahelist kooskõlastamist. Nüüd on Euroopal ja USA-l vaja ennast selles mõttes ületada ning kasutada kõiki võimalikult kiiresti mõjuvaid sanktsioone – sealhulgas Venemaa väljalülitamist rahvusvaheliste maksete süsteemist SWIFT – ja kohe suurendada Ukraina relvaabi. Lääneriikidel pole enam mõtet karmimaid vastukäike varuks hoida, sest Venemaa juhtidest on saanud sõjakurjategijad ja aeg neid ohjeldada on just nüüd. Ohjeldada ühtselt nii Eesti, Euroopa Liidu, NATO kui ka kogu demokraatliku maailma tasandil. Ainult ühtse rindena saame Putini režiimile vastu.

Jaga
Kommentaarid