Venemaa sõjapidamist aitab rahastada nafta- ja gaasimüük. Nagu on juba palju räägitud, tuleb selleks, et Venemaa ei jaksaks pikaajalist kurnamissõda pidada, Euroopal Vene gaasi ja nafta ostmist drastiliselt koomale tõmmata. Tõsiasi, et venelased peavad naftat müüma enneolematu allahindlusega (Vene nafta barreli eest makstakse praegu ligikaudu viiendiku võrra vähem, kui on maailmaturu hind üldiselt), ei anna veel põhjust rahul olla.

Eksivad need Euroopa poliitikud, kes kardavad, et energiasanktsioone karmistades tulistame endale jalga. Jalga tulistame endale (ja ühtlasi reedame Ukraina) hoopis sel juhul, kui pakume Putinile võimalusi mingil moel oma nägu päästa.

Juba praegu tuleks välja kuulutada otsus, et kui kütuseliitri hind kerkib näiteks üle 2,2 euro, langetab valitsus kütuseaktsiisi.

Välispoliitilisel areenil peavad Eesti riigi juhid ja diplomaadid seepärast väsimatult tegutsema selle nimel, et Euroopa piiraks Vene energia tarbimist kiiremini ja otsustavamalt kui seni. Kuna Kreml sõdib aina verisemalt ja räpasemalt, ei tohi lääneriigid surve vähendamisele mõeldagi, enne kui Vene väed on Ukrainast välja viidud ja Ukraina saab talle vastuvõetavatel tingimustel rahulepingu.

Sisepoliitikas tuleb Eestil samal ajal valmistuda stsenaariumiks, et Euroopa lõpetabki Venemaalt nafta ja gaasi ostmise. Selle tagajärjel võib nafta hind ja koos sellega autokütuse hind hüpata mõneks ajaks üles. Rahva rahustamiseks ja hinnatõusuhirmu maandamiseks tasuks juba praegu välja kuulutada poliitiline otsus, et kui kütuseliitri hind kerkib näiteks üle 2,2 euro, langetab valitsus kütuseaktsiisi. Samuti tuleks arutada lisa- või alternatiivlahendusi inimestele ja ettevõtetele, kellel pole võimalik järgida rohelist nõuannet sõita hinna tõustes vähem autoga ning rohkem ühissõidukite ja jalgrattaga.

Aeg need lahendused valmis seada on nüüd. Asjaga ei tohiks hakata tõsiselt tegelema alles siis, kui tundlike hindade tõus on käes ja rahulolematus võib kiiresti kasvama hakata.

Jaga
Kommentaarid