Kauge troopiline saar: suuruselt Saaremaa, rahvaarvult Eesti mõõtu, hea reisisihtkoht ka lapsele

Isegi kui lugeja näpp esimese hooga maailmakaardil õigele täpile ei asetu, siis viitab nimi Mauritius ühele eksootilisele saarele.

Igal aastal, kui akna taga on plirts-plärts märts, valdab meie peret väljakannatamatu soov rännata. Rännata kuhugi, kus plärts kostab ainult siis, kui suurel kiirusel ookeanisse söösta.

Tule saarele sa…

Aga erinevalt meie Muhust, kuhu mõni tõepoolest laulusõnade järgi ujub või sõuab, on sellele saarele saamiseks siiski lennureisi vaja. Araabia meresõitjad tundsid Mauritiuse saart nimega Dina Arubi (hüljatud saar – kui tabav), sama nime all kanti saar ka 1502. aastal maakaardile. Esimene asustatud paik, Madagaskar on üle tuhande kilomeetri kaugusel läänes, Aafrika lausa kahe tuhande kilomeetri kaugusel. Eestiga enam-vähem sama ajavöönd on saare suur pluss, eriti väikelapsega reisides. Suuruselt Saaremaa, rahvaarvult Eesti mõõtu. Esimese hooga jääb arusaamatuks, kus need 1,3 miljonit inimest õigupoolest elavad, sest nii kaugele, kui silm seletab, laiuvad lopsakad suhkruroopõllud, kus taimed vohavad nagu nõgesed „Nukitsamehe” filmis ning mis kaugemal põrkuvad kõrgete mägede või helesinise ookeaniga.