Auch die Zeitenwende-Rede Ihres Bundeskanzlers Olaf Scholz, in der er Deutschland dazu aufforderte, eine neue Seite der Geschichte aufzuschlagen, entspricht unseren Erwartungen, dass Deutschland eine seinen Fähigkeiten angemessene Rolle bei der Gewährleistung der europäischen Sicherheit spielen wird.

Die konkreten Schritte im Anschluss an die Rede des Bundeskanzlers, den Verteidigungshaushalt auf 2 % zu erhöhen und der Ukraine Waffen für den Kampf zur Verfügung zu stellen, bestätigen, dass dies keine leeren Worte waren. Angesichts der schmerzlichen historischen Erfahrung des letzten großen Krieges, der Europa verwüstet hat, kann man verstehen, wie tiefgreifend und schwierig dieser Wandel für Ihre Gesellschaft ist.

Leider braucht die europäische Sicherheit heute viel mehr. Wir müssen anerkennen, dass Russland diesen Krieg im Grunde nicht gegen die Ukraine, sondern gegen alle freien und friedlichen Demokratien führt. Gerade im Namen des Friedens können wir nicht zulassen, dass eine Kriegsgewalt im heutigen Europa die Gesetze durchsetzt.

Leider sehen wir mit Sorge, dass die hohe und anerkennenswerte Bereitschaft der deutschen Gesellschaft, die Ukraine unmittelbar nach dem Kriegsbeginn zu unterstützen, bröckelt. Einflussreiche Persönlichkeiten des öffentlichen Lebens schreiben Petitionen gegen den angekündigten Kurswechsel. Große Konzerne betreiben Lobbyarbeit, um so schnell wie möglich ihre bisherigen Wirtschaftsbeziehungen wieder aufnehmen zu können.

Wir freuen uns, dass sich Deutschland auf die veränderte Sicherheitslage in Europa eingestellt hat. Leider erfordert die Unterstützung der Ukraine noch größere Veränderungen.

Dieser innere Stillstand ist auch nach außen hin spürbar. Und so ist vielleicht die Aussage des ukrainischen Präsidenten Wolodymyr Selenskyj, dass er mit Ihrem Staatsoberhaupt Frank-Walter Steinmeier nichts zu besprechen habe, leider berechtigt.

Ja, Sicherheit hat ihren Preis. Das sind nicht nur durch direkte Rüstungskosten, sondern auch geringeres Wirtschaftswachstum - deshalb sollten wir das russische Gas so schnell wie möglich aufgeben.

Sehr geehrte Frau Außenministerin, bitte bringen Sie diese Botschaft nach Deutschland: Estland vertritt die Meinung, dass die Ukraine alle mögliche und notwendige Hilfe erhalten sollte. Sowohl militärische, als auch wirtschaftliche Entscheidungen zwingen Putins Russland zum Rückzug. Wir sind dazu bereit - gemessen am BIP steht Estland bereits an zweiter Stelle in der Welt, was die Militärhilfe für die Ukraine angeht. Es geht hier aber um eine richtige Entscheidung und bestimmt teilen wir beide die Ansicht, dass wir einen Sieg des Aggressors nicht akzeptieren dürfen.

--

JUHTKIRI | Euroopa julgeoleku eest tuleb maksta


Hea Saksamaa välisminister Annalena Baerbock, tervitame teid täna Eestis. Meil on, mida arutada, nimelt: kuidas aidata paremini Vene agressiooni alla langenud Ukrainat.

Eestlased olid nagu teisedki lääne partnerid meeldivalt üllatunud, kuivõrd järsu kannapöörde Saksamaa senises kannatlikus poliitikas kutsus esile Venemaa brutaalne rünnak Ukraina vastu. Teie kantsleri Olaf Scholzi Zeitenwende-kõne, mis kutsus Saksamaad üles pöörama ajaloos uut lehekülge, vastab ka meie ootustele, et Saksamaa võtaks Euroopa julgeoleku tagamises rolli, mis vastab tema võimekusele.

Kantsleri sõnavõtule järgnenud reaalsed sammud, suurendamaks kaitse-eelarvet 2%-ni ja andmaks Ukrainale võitluseks relvi, kinnitasid, et tegu pole tühjade fraasidega. Arvestades valusat kogemust eelmise Euroopat rüüstanud suure sõja ajast võib mõista, kui sügavale ulatuv ja raske muutus see teie ühiskonna jaoks on.

Paraku vajab Euroopa julgeolek praegu märksa enamat. Meil tuleb mõista, et sisuliselt ei pea Venemaa seda sõda mitte Ukraina, vaid kõigi vabadust armastavate demokraatlike riikide vastu. Just rahu hoidmise nimel ei saa me lubada, et nüüdisaegses Euroopas lastaks reegleid kehtestada jõuga.

Jälgime rõõmuga, kuidas Saksamaa kohaneb muutunud julgeolekuolukorraga. Paraku vajab Ukraina toetamine veelgi suuremaid muutusi.

Jälgime kahjuks murega märke, et Saksamaa ühiskonna esimeste sõjajärgsete päevade aegne ja tunnustamist vääriv toetus Ukrainale on hakanud murenema. Mõjukad ühiskonnategelased kirjutavad kursimuutuse vastu petitsioone. Suured majanduskontsernid teevad lobi, et võimalikult kiiresti taastada senised majandussuhted.

Kogu see sisemine inerts annab tunda ka väljaspool. Kahjuks võis Ukraina presidendil Volodõmõr Zelenskõil olla õigus, kui ta ütles, et tal pole teie presidendi Frank-Walter Steinmeieriga millestki rääkida.

Jah, julgeolek maksab. Mitte ainult otseste relvastuskulude kaudu, vaid ka väiksema majanduskasvu kaudu. Seega peaksime võimalikult kiiresti loobuma Vene gaasist.

Proua välisminister, palun viige koju Saksamaale sõnum: Eesti hinnangu järgi vajab Ukraina praegu kogu abi. Nii sõjalist abi kui ka majandusotsuseid, mis sunnivad Putini Venemaad taanduma. Meie oleme selleks valmis – SKP-d arvestades on Eesti Ukrainale antud sõjalise abi poolest praegu 2. kohal maailmas. See pole mitte üksnes moraalselt õige, vaid usutavasti mõistame üheskoos, et nii on kokkuvõttes odavam kui leppida agressori võiduga.

Jaga
Kommentaarid