Pääsesime hullemast. Eesti jõudis napilt enne sõda oma küberruumi kindlamaks ehitada

Mitte ainult Venemaa pole Eesti küberruumi vastu tavapärasest rohkem huvi tundnud.

false

„Tõstetud valmisolek. Bravo.” Nii teatavad riigi infosüsteemi ameti (RIA) Pärnu maantee kontori osal klaasustel tibukollased sildid. Küberruumis algas Ukraina sõda juba enne 24. veebruari, kui Venemaa Ukrainat pommitama hakkas. Jaanuaris langes üle 70 Ukraina valitsusasutuse veebilehe ulatusliku küberrünnaku alla. RIA ei jäänud olukorda läbi roosade prillide vaatama, vaid alustas tööd eeldades, et Eestigi peab peagi rohkemate küberrünnakutega rinda pistma. Nii läkski.

Valitsus eraldas mullu septembris majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile riigivõrgu kaitsmiseks kaks miljonit eurot. See prohvetlik otsus aitas RIA-l riiklikule süsteemile justkui veel ühe koore peale ehitada, et küberkaagid ei saaks paljuski e-teenustele tuginevat riiki rivist välja lüüa, või mis veel hullem, olulisele infole oma näppe taha ajada.

Mis süsteemid, programmid ja strateegiad Eesti küberruumi täpsemalt kaitsevad, RIA mõistagi ei avalikusta. „Ründajatel pole vaja teada, kuidas me end kaitseme,” märkis RIA küberturvalisuse juht ja laiemalt Eesti küberturvalisuse eest vastutav Gert Auväärt. Kuid riigi süsteemide kaitstus on kõigest mündi üks pool, alahinnata ei tohi ka erasektori rolli.