„Ma siin tegin nalja, et Eesti klubikorvpallil oli väga hea aasta. Rapla sai ihaldatud pronksi, Rakvere taob vastu rinda: vaata kui kihvti play-off’i me tegime. Tartu tuli meistriks. Kalev/Cramo võib uhkust tunda VTB Ühisliiga hooaja üle ja kõige selle ilusa juures on vaid üks kaotaja – mina. Oleks Martin Müürsepp ja Heino Enden VTB liiga parima treeneri valikul oma hääle mulle andnud, saanuks ka mina midagi,” on Varrak kuraasi täis. Ta pole pettunud, et vastupidiselt üldsuse ootusele libises finaalseeria käest ja hooaeg tervikuna ei toonud ühtegi tiitlit. Mida päev edasi, seda positiivsemalt ta viimase kümne kuu tegemisi näeb. „Vahetu emotsioon finaalide järel oli muidugi vastik ja rõve. Kogu see seeria ja nädal oli hästi ebameeldiv. Teisest küljest mõtlen ma nii: kaks meest läks meil hooaja jooksul kõrgemale tasemele (Rolands Freimanis ja Frank Elegar – I. J.) ja ma julgen arvata, et kolm meest läheb veel: Scott Machado, Rain Veideman ja Gregor Arbet. See kolmik, kes finaalseerias koos Varrakuga patuoinad olid. Agendid müüvad neid ikkagi läbi VTB liiga numbrite,” tunnetab Varrak väga hästi liigade erinevat kaalu.
