Andres Tarand: riigijuhtimise ohjad on ammu parteikontorite käes

Eesti riigijuhtimine on juba päris pikalt stagneerunud ning võimaliku uue tegija lisandumise osas vanade isamaliitlaste näol maksab olla pigem äraootavalt seisukohal, kui etteruttavalt näha neis värskendavat puhangut Eesti poliitmaastikul, rääkis suurest mängust taandunud staažikas poliitik Andres Tarand.

-Värskes inimarengu aruandes viidatakse poliitilisele stagneerumise ohule Eestis. Kas selline arengusuund on tajutav?

Mulle on see tundunud nii juba vähemalt kümme aastat.

-Kust peaks tulema impulss, et selline olukord muutuks?

Ega siin ilma valijate osavõtuta suurt midagi muutuda ei saa. Küsimus on rohkem selles, et parlament marginaliseerub ja see on murettekitav, sest põhiseadus on ju meil parlamentaarse vabariigi oma.

Parteide kontorid on ammu ohjad haaranud. Meetodid, mida avalikustada ei sobi, hoitakse muidugi enda teada. Meetodid seisnevad nende samade oma lambukeste-liikmete hirmutamises, et kui juhtkonna tahet ei täideta, siis ootab nimekirjas halb koht ja sa ei osutu valituks. Kui selliseid kuulekaid parlamendiliikmeid on väga palju, siis see parlament enam ei tööta.

-Reformierakond jäi võimule ka majanduskriisi ajal. Mis suudaks nende eduloo katkestada?

Selline ameerika müüt, et kuivõrd vinge on ameerikas elada ja kuivõrd kõlbmatu mujal maailmas, on häälestanud valijad nii, et Reformierakond, kes seda edukuse müüdi seriaali meil edastab, ongi tore.

Kui valijad ikkagi nii arvavad, siis tuleb Reformierakond taas võitjaks, ükskõik, mis nad teevad ja selle vastu ei aita mitte ükski rohi.

Loomulikult ükski asi pole lõpmatu, kuid Reformierakonna edu kadumise aega ei oska ma praegu ette ennustada.

-Tundub, et vana Isamaaliidu põhjal pannakse kokku uut parteid. Kas see on piisavalt tõsine üritus, mis võiks tuua uusi tuuli Eesti poliitikasse?

Midagi seal ilmselt hakkab sündima. Muidgi uute parteidega on see jama, et võtab natuke aega enne kui inimesed saavad aru, et mis asja aetakse. Viimane suur tulek oli ResPublica, mille puhul riigikogust, lähedalt vaatajale, oli selge, et see on lihtsalt üks karjäärilaine, mis selleks puhuks on organiseeritud. Inimestel läks veel hulk aega, enne kui selgeks sai, mis asjaga tegemist on.

-Kas on näha mingit teist uut poliitilist jõudu, mis enne järgmisi parlamendivalimisi võib eestis pead tõstma hakata?

Sotside osa kahtlemata kasvab, sest palgasaaja on juba natuke rahulolematu.

Isamaliidu arengute valguses tuleb tõdeda, et Eesti ei seisa sugugi maailmal nii viletsal kohal, et inimesed peaksid siit pagema. Kui kõike vaadata säravate läikivate asjade järgi, siis tuleb kaubamajas elada. Aga see, et ma ei tahagi mujale minna, mul on siin head ja armsad kohad jne, seda liini võiks Isamaaliidu taoline konservatiivne partei ajada küll.

Ma arvan, et on küll seda varu ühiskonna muutumiseks ja mitte niisuguse hirmsa ragina ja võitlusega, vaid rohkem sellises kokkulepluse vaimus.