Euroopa Liidu lühinägeliku energia- ja kliimapoliitika ning Narva vanemate energiaplokkide tööea ammendumise tõttu väheneb meie elektritootmine järsult ja juba lähitulevikus muutub Eesti elektrit importivaks maaks. Asi muutub aga eriti tüsilikuks seetõttu, et importida pole seda kuskilt, sest kõik meie naaberriigid peale Rootsi on energianäljas ning tarbivad elektrit rohkem, kui toodavad.

Eriti naeruväärne on Poola olukord, keda hakkab, nagu ka meid, võimsate Venemaaga ühenduste asemel pärast elektrivõrgu desünkroniseerimist elus hoidma vaid üks nõrk niidike. Elektrit tarbib aga Poola palju rohkem, kui ise toodab. Pärast liitumist Kesk-Euroopa energiasüsteemiga ühineb meiega ka kogu energianäljas olev Lõuna-Euroopa.

Eesti on teinud suuri jõupingutusi selleks, et energiatootmine oleks puhtam. Põlevkivijaamadele on paigutatud filtrid väävli-, lämmastiku- ja tolmuheitmete vähendamiseks ja meie elektritootmine vastab praegu täielikult kõigile Euroopa Liidu karmidele nõuetele. Euroopa Liidu tööstusheitmete direktiivi ja töötundide ammendumise tõttu suletakse hiljemalt 2020. aastaks Narva elektrijaamade vanimad filtrita energiaplokid võimsusega 489 MW, aastal 2023 suletakse viimane piiratud tööajaga energiaplokk (130 MW) ja hiljemalt 2030. aastal tööea ammendumise tõttu ka 670-megavatised energiaplokid.