Asso Prii: uus seadus korruptsiooniplahvatust ei too
-Uus korruptsioonivastane seadus lubaks ametiisikul olla tegev ettevõtluses. Mida sellest arvata?
Praeguse olukorra kohta, kus ametnik ei tohi ettevõtlusega tegeleda, on õiguskantlser öelnud, et see on põhiseadusega vastuolus, kuna seab liigseid piiranguid. Ma isiklikult nõustun selle seisukohaga.
Kui ametiisik, et teeb oma OÜ kaudu midagi, mis on tema ametnikukohustustest nii kaugel kui võimalik, siis siin ei ole probleemi näha. Näiteks kui valla sotsiaalnõunik on nädalavahetustel diskor. See on mõistlik, kui inimesed saavad oma töö kõrvalt avalikus teenistuses midagi muud ka teha, eriti kui arvestada, et ega näiteks omavalitsuste palgatase pole see, mis hoiaks särasilmseid ja lennuka mõtlemisega inimesi tööl.
-Aga kui maksuametnik hakkab põhitöö kõrvalt andma tasulisi konsultatsioone selle kohta, kuidas maksude maksmist optimeerida?
Samasugune risk on ka praegu olemas. See puudutab riigiametnike koolitustegevust. Tuleb ette olukordi, kus inimene töötab riigiametis seaduseelnõu välja, kuid pärast tööd või halvemal juhul töö ajal käib ja koolitab selle sama uue seaduse pinnalt raha eest huvilisi. Samas ta ei ole ühegi firma juhtkonnas, vaid pakub mingile ettevõttele teenust.
Olukord eksisteerib ka tänapäeval ning see uus seadus midagi selles mõttes ei muuda, kuid uue seaduse järgi on asutuse juhil võimalik sellist tegevust keelata.
Põhimõtteliselt on siis igasugune ettevõtlus lubatud, kui ametiasutuse juht seda ei keela. Asutuse juhil on võimalus uurida, mis laadi OÜ-ga on tegemist ja kui ametnik ütleb, et ta käib koolitamas, siis loomulikult peab asutuse juht ütlema, et selline tegevus pole õige.
-Kas ametnike ettevõtlust peaks hakkama tähelepanelikumalt jälgima, et usaldust ei hakataks ära kasutama?
Me omalt poolt (Korruptsioonivaba Eesti – toim) andsime ka kommentaare selle eelnõule. Juhtisime tähelepanu sellele, et majanduslike huvide deklareerimise kohustus on väga kitsal ringil ametnikel. Sisuliselt näiteks vallavanemal ei olnud õigust küsida alluvate käest huvide deklaratsioone. Tegime ettepaneku, et selline võimalus peaks seaduse järgi asutuse juhil olema, isegi kui deklaratsioonid avalikuks ei saa.
-Kui kujuneb olukord, kus juriidiliselt on kõik korrektne, siis kas võib hakata kerkima eetilisi küsitavusi?
Loomulikult võib. Igasuguseid ideid võib ju inimestel tulla. Näiteks mõni ametnik tahab asutada OÜ, mille tegevuseks on hallata täiskasvanutele mõeldud veebilehte. See on eetiliselt vastuvõetamatu ja siin peakski asutuse juht hindama, kas see tegevus on lubatud või mitte. Asutuse juht peab otsustama, kas see ehk kahjustab kogu avaliku teenistuse mainet, kui tema alluv sellise ettevõtlusega tegeleb.
Siit kerkib aga järgmine küsimus, et kui palju vallavanemad või asutuse juhid suudavad kaaluda, mida lubada, mida keelata. Võib-olla peaks justiitsministeerium siinkohal ette mõtlema, et selline olukord tekib, kus ametnikud hakkavad käima asutuse juhi juures küsimusega, kas võib luua mingi ettevõtte ja asutuse juht ei oskagi olukorda hinnata. Selleks hetkeks, kui seadus rakendub, peaksid olema kindlad suunised olemas, mis juhil otsustada aitaksid.
-Kas uus seadus võib kaasa tuua tegeliku korruptsiooni suurenemise?
Ma ei usu, et see mingi plahvatusliku korruptsioonimahu suurenemise kaasa toob. Praeguses olukorras on neid ettevõtteid peidetud näiteks ämma taha. Asi on põranda all. Võib-olla see uus seadus aitab need ettevõtted põranda alt välja tuua. Parem on see, kui tegevusest on ülevaade olemas.
Kui ametiiskud tohiksid ettevõtlusega tegeleda ja siis saaks minna äriregistrisse ja vaadata, millised ettevõtted selle isikuga seotud on. Mitte ei peaks uurima, kes ta ämm on ja millised ettevõtted tema nimel on. Loomulikult on riskikohad olemas ka ning järelevalve peab olema süsteemne ja tugev.
