Bin Laden, welcome to Estonia?
Skeptilisust kinnitab ka see asjaolu, et kaitsepolitsei paneb viimasel ajal millegipärast oma järelduste tegemisel rohkem rõhku just PR-efektile. KAPO aastaraamat juba oli inglisekeelsete ja eestikeelsete lugejate jaoks erinevalt kirjutatud. Samas rääkis kaitsepolitsei ülemkomissar Peeter Oissar Eesti Päevalehe väljaandes Riigi Kaitse esmalt terroristide huvist Eesti vastu ja lõpuks järeldas: „Pigem on oht teoreetiline ja Eestis toimuvat tuleb vaadata Euroopa taustal“.
Immigratsioonipoliitika kuulub muidugi Eesti rahvushuvide hulka, aga ma ei toeta ideed, et seda tohib saavutada islamofoobia tugevdamise kaudu ühiskonnas. Väidan oma eelmisest offline artiklist lähtudes, et Eesti ühiskonda ei tohi moslemitega hirmutada. Kuna Oissare jutust jääb esimene mulje just selline, et iga Eestisse tulev moslem on potentsiaalne terrorist. Taoline paranoia vaevalt viiks stabiilsuseni või multikultuurse dialoogini.
Kui Eesti võimud isegi teoreetiliselt ootavad taolist immigrantide lainet, siis oleks kõige parem esmalt rakendada profülaktilisi meetmeid. Juba 2004. aastal ajalehes Postimees ilmunud arvamusartiklis kahtlesin ma, et al Qaeda võrgustiku terrorirünnak on tõenäoline, välja arvatud juhul, kui sellest pole huvitatud mingi kolmas pool.
Globaalse džihadismi juht Osama bin Ladeni jaoks pole terror eesmärk iseeneses. Tema taotleb kindlaid poliitilisi eesmärke ja nendest lähtuvalt ehitab oma strateegiat. Kahjuks üha vähem uuritakse just seda probleemi külge, eriti riikides, mis ei puutu vahetult sellise riskiga kokku. Aga need kes puutusid, tegelevad sellega liiga hilja.
Sooviksin lugejatele näidata bin Ladeni argumentatsiooni, millest olen kindel, et kõik seda ei tea. Oma ühes läkituses räägib Osama sellest, et julgeolek on üks inimelu alustugedest ning vabad inimesed ei alahinda kunagi oma julgeolekut, vaatamata USA president Bushi väitele, et al Qaeda liikmed vihkavad vabadust. „Võib olla tema võib meile öelda, miks me ei ründa näiteks Rootsit?“ sõnas ta.
See näide ning al Qaeda plahvatused näitavad rünnakute just poliitilist iseloomu.
Eesti pole isegi USA liitlasena suuteline mõjutada superjõudude seisukohti ning globaalse jihadismi seisukohast pole Eesti poliitiliselt otstarbekas siht. Aga vaat al Qaeda „kaubamärk” ise võib huvitatud poliitiliste jõudude või julgeolekustruktuuride jaoks otstarbekas olla.
