Kogumistöö aitab kaasa Eesti Ajaloomuuseumis toimuva näituse 20 aastat fosforiidisõjast koostamisele. Näitus avatakse 20. aprillil 2007 Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis.

Fosforiidisõda on Eesti lähiajaloos avalik protestiliikumine kehtiva nõukogude režiimi ja tema keskkonnavaenuliku poliitika vastu, millest kasvas välja Laulev Revolutsioon. Fosforiidisõda dateeritakse enamasti aastatega 1987 ja 1988. Fosforiidisõja põhjustasid Lääne-Virumaale Toolsesse ja Lääne-Kabalasse kavandatavad fosforiidikaevandused, mis oleksid muutnud suure osa Eestit elutuks tööstusmaastikuks. Peale selle oli majanduslikult mõttetu ja keskkonnavaenulik fosforiidist toodetav mineraalväetis, mille tootmise suurendamist nägid ette üleliidulised plaanid.

Kaevanduste planeerimisega Lääne-Virumaale oli tegeletud alates 1970. aastatest, kuid otsustavad sammud astuti võimude poolt 1980. aastate keskel. Paljud uskusid, et kaevanduste rajamine nihkub kaugesse tulevikku või need jäävad üldse rajamata. Avalik protestilaine kaevanduste vastu algas 1987. aasta veebruaris, mil Juhan Aare avaldas saatesarjas Panda intervjuu üleliidulise väetisetööstuse ministeeriumile alluva ametkonna juhiga Juri Jampoliga. Moskva ametnik kinnitas, et mõlema fosforiidimaardla kasutuselevõtmine on otsustatud ja kaevanduste rajamisega ei kavatseta enam viivitada. Eesti võimud olid kinnitanud, et kaevanduste rajamisega ei alustata enne põhjalikke uuringuid ja keskkonnamõjude hindamist. 1987. ja 1988. aastal peatas kaevanduste rajamise rahumeelne rahva protestiliikumine, kus osalesid üliõpilased, teadlased, loovintelligents jt. Algasid sündmused, mis ei jätnud ükskõikseks ühtegi Eesti elanikku. Fosforiidikaevanduste vastasest liikumisest kasvasid välja looduskaitseliikumine ja mitmed teised organisatsioonid ja liikumised, mis osalesid Eesti iseseisvuse taastamise protsessis.

Eesti Ajaloomuuseum palub abi fosforiidisõjale pühendatud näituse korraldamisel, kuna muuseumidesse ja arhiividesse on jõudnud erakordselt vähe selle sündmusega seotud esemeid (fotosid, plakateid, loosungeid ja muud taolist) ning kaasaegsete mälestusi. Eriti ollakse huvitatud fotodest Harju tänava plangul olnud loosungitest.

Juhul, kui ei soovita oma fotosid või esemeid muuseumile loovutada, palutakse võimalust teha neist koopiad. Kõigil lahketel ajaloomuuseumi abilistel palutakse mälestustele kindlasti lisada ka oma nimi ja elukoht, et saaksime vajadusel Teiega ühendust võtta. Näituse huvides palutakse fosforiidisõja teemalistest materjalidest teada anda 1. märtsiks 2007.

Mälestusi ja esemeid oodatakse aadressil:
Eesti Ajaloomuuseum, Pikk tn 17, 10123 Tallinn