„Illegaalsete immigrantide arv on viimastel aastatel kasvanud, mistõttu on kummagi riigi ametkondade tegevust määratleva rakendusprotokolli olemasolu üha olulisem. Rakendusprotokolli allkirjastamine on positiivne samm Eesti-Vene suhete arengus,“ kinnitab Erkki Koort.

Tagasivõtulepingute sõlmimisel järgitakse üldpõhimõtet, millega taotluse saanud riik kohustub väljasaadetava isiku tahtest sõltumata tagasi võtma oma kodanikud ning pooltevahelisel kokkuleppel ka need kolmanda riigi kodanikud ja kodakondsuseta isikud, kellele see riik on väljastanud kehtiva elamis- või viibimisloa.

Samuti täpsustatakse piirialal kinnipeetud isikute üleandmisega seotud asjaolusid ja saatemeeskonna õigusi ning kohustusi tagasisaadetava isiku eskortimisel.

Euroopa Ühendus ja Vene Föderatsioon allkirjastasid 25. mail 2006 tagasivõtulepingu, mis jõustus koos viisalihtsustuslepinguga 1. juunil 2007. Tagasivõtulepingu kohaselt on liikmesriikidel kohustus sõlmida Venemaaga kahepoolne protokoll tagasivõtulepingu rakendamiseks.

Eesti alustas Venemaaga läbirääkimisi rakendusprotokolli teksti üle 2008. aasta mais.