Kreekas on olnud väga kibedad ja kiired ajad ning rahvale ei ole jõutud kõike lahti rääkida. Kui nüüd see referendum tuleb, siis on paras aega ära seletada, mida Kreeka ühel juhul võidab ning teisel juhul kaotab.

Loodan, et muutub olukord ka Kreeka parlamendis, kus täna need, kes valitsuses on, peavad tegema raskeid otsuseid, kuid opositsioonäärid saavad seetõttu ehk kergemalt hingata.

Kui püstitada küsimus nii nagu Stubb seda tegi, siis julgen ennustada, et Kreeka rahvas kiidab selle referendumi heaks, kuigi esialgu näib see isegi uskumatuna.

-Kreeklaste meelsust võiks siis muuta tugev selgitustöö?

Jah. Poliitikud on poliitikud, nad saavad aru ka sellest, millised võivad selles töös olla raskused. Kreekas on kindlasti täna üks raskustest olnud see, et kõik toimub nii kiiresti, et pole aega olnud asju selgeks rääkida. Referendumi puhul tuleb asjad selgeks rääkida ja ma usun, et küllap kreeklased otsustavad selle kärpepaketi heaks kiita. Olen optimist selles osas. Kui nad referendumi maha hääletava, siis neil on kaotada palju rohkem. Küll nad sellest aru saavad.

-Eesti on hambad ristis panustamas EFSFi. Ka teiste riikide jaoks pole olnud hädas riikide abistamine kerge. Kuidas vaatavad appi tõtanud riigid kreeklastele siis, kui nad referendumil ei ütlevad ning keelduvad edasistest kärbetest?

Siis tuleb sellele vaadata kui Kreeka loobumisele Euroopa ühistööst, mis saab olema sellele riigile küllaltki traagiline. Olen veendunud, et Euroopa riikide majanduslik ja sotsiaalne heaolu põhineb sellel, et leitakse paremad mehhanismid, kuidas omavahelt koostööd teha, mitte sellel, nagu on läinud Kreekas, kus pole õieti aru saadudki, mis on sealsete hädade põhjus.