Oma iseseisvust ja vabadust on valmis kaitsma igaüks meist. Milline hulk meie rahvast on täna valmis selleks, et kaitsta kogu Eesti riiki üheskoos vennalikult, ilma sõpra või kaaslast reetmata, ükskõik kui ahvatlev pakkumine selleks ka tehakse?  Südant kasutades teavad kõik, mis on õige ja vastaksid, et loomulikult olen ma valmis kaitsma üheskoos rahvuskaaslastega kodumaad. Niipea, kui aga tehakse pakkumine ja seda veel raskel kriisiajal, hakatakse alateadlikult otsima pääseteed, unustades algsed prioriteedid. Siiski olen ja kindlasti juba paljud eestimaalased muutunud lubaduste suhtes ettevaalikuks ning mõne võrra immuunsekski. Loodan, et ka Sina armas Eesti, mõtled läbi kõik maailmast tulenevad lubadused ja enne kokkulepete sõlmimist kuulad oma rahvast. Samas ole ka ise oma rahva vastu lubaduste andmisel aus ja kindlameelne. Pole kahtlust, et Sinu rahvas sügaval sisimas armastab Sind, Eesti. Ajaloosündmused on seda korduvalt kinnitanud. Kas see jätkub aga sellisel kindlameelsel ohverdaval viisil, nagu siiani on olnud, tuleneb Sinu rahvast. Me kõik tahame mõelda ja uskuda, et suudame Sind päästa kõikidest kriisidest ja rasketest olukordades. Siiani on see läbi raskuste isegi välja tulnud, sest enda vastu aus olles oleme ju elus, elame, kasvame ja areneme siin. Sa oled meil siiski olemas, kodumaa Eesti, ja mina olen sellega ülimalt rahul. Ka need, kes oma igapäevaelu on sättinud mõnele teisele maale, kuna seal on lihtsam ja kergem eluga hakkama saada, kannavad Sind oma südames ikkagi. Nad tulevad tagasi, külastavad kodumaad, mõtlevad kodust ja lähedastest, kes on Eestis. Et Sind kaitsta, hoida ja aidata, armas Eesti, peab Sinu rahvas õppima tegema uuesti koostööd, peab saavutama ühtse kokkuhoiu ka valitseva poolega. Vastutasuks ootame Sinu toetust ja kaitset, et me ei pääseks võõra riigi mõju alla ja säilitaksime oma iseseisvuse. Ainult nii suudame üheskoos läbi minna kõikidest ootamatutest olukordadest õppides toime tulema riskide ja takistustega.

Olukordadest, kus vajame ise kõige rohkem kellegi tuge ja kaitset, vahepeal ka riigi tasandil, õpime kõige paremini, kui oluline see on. Jäädes aga üksi oma murega, ei ole mõnikord enam väga tahtmist kaaslaselegi tuge pakkuda. Olles siiralt abivalmis teineteise vastu säilitame ja ka suurendame kindlameelset ühtsustunnet. Me oleme Sind, meie Eesti, kaitsnud läbi ajaloo ihu ja hingega end ohverdades. Usun, et teeksime seda lõpuni igal võimalikul juhul, kuna meie kannatlikkus ja tugev usk paremasse homsesse on tugevalt meie rahva loomuses. Kuid järjest rohkem oleme hakanud kaotama oma eestlaslikke tugevaid jooni, kuna need omadused pole enam väga ennast ära tasunud. Hoolimata kõigest ei ole Sind rahva poolt jäetud unarusse, Eesti. Sinu kaitsmise mitmete maailmast tulenevate ühiskondlike ohtude eest sõltub tugevast koostööst Sinu rahvaga. Võimaldasid ju meile demokraatia, mis tähendabki tihedat sidet rahvaga. Kõige parema kaitse tagame Sulle, armas Eesti, siis kui suhtleksid, räägiksid oma muredest ja küsiksid vajadusel nõu oma rahvalt mitte ainult valitsuse tasandil, vaid ka laiemalt. Mõnikord tuleb kõige mõtekam ja vajalikum idee kaugel metsatukas elavalt lihtsalt inimhingelt.

Armas Eesti! Õnnitlen Sind südamest üheksakümne seitsmenda sünnipäeva puhul. See on juba tõeliselt auväärne vanus. Sajani on jäänud vaid kolm aastat. Sa oled suurepärane riik. Oled hoolimata oma väikse pindala ja rahvaarvu tõttu suutnud jääda püsima, omad imekaunist loodust ja ainulaadseid püsivaid traditsioone. Me loodame ja usume Sinusse ning et ei kaoks ära meie riik ja rahvus suurde maailma peame olema tugevad, arvestavad ja lootusrikkad koos. Tahame näha edaspidigi lehvimas meie kaunist sini-must-valget lippu, suitsupääsukesi katuseräästa all toitmas oma poegi, väikeseid naerusuiseid lapsi korjamas rukkipõllu ääres siniseid rukkililli.