ÜRO rahvastikufond UNPFA hindab, et kui praegu moodustavad üksnes Jaapanis vanemad kui 60-aastased inimesed rohkem kui 30 protsenti rahvastikust, siis 38 aasta pärast on selliseid riike 65. Nende seas ka Eesti. See on aasta, mil UNFPA hinnangul on üle 60-aastaseid inimesi maailmas enam kui alla 15-aastaseid.

Eestis said sellel aastal 18-aastaseks 1994. aastal sündinud lapsed. See oli aasta, mil Eestis oli elussünde pisut üle 14 000, järgnevatel aastatel langes see arv veelgi: 1998. aastal oli elussünde pisut üle 12 000. 1980. aastatel sündis Eestis igal aastal 22 000–25 000 last. See tähendab muudatusi nii meelelahutuses, pankades, kõrgkoolides kui ka näiteks autokoolides ja kinnisvaraturul.

OÜ Autosõit juhatuse liige Indrek Madar sõnas, et rahvastiku vähenemine mõjutab firmat küll. Kuna esmaseid juhilubasid tegevate noorte arv on langenud, on nad pidanud uusi turge otsima. Nii on nad hakanud tegema lisakoolitusi, näiteks helkurikoolitust lastele, mis on Madari sõnul tulevikku suunatud töö: praegu saavad lapsed helkurikoolituse, kuid 10–11 aasta pärast tulevad samad lapsed juba sõitu õppima. Samuti pakuvad nad säästliku sõidu koolitusi. Lisaks õpetasid nad sõitmist ka Läti sõjaväepolitseile ja Leedu salapolitseile.

Kuigi nende turuosa on suurenenud, alustas OÜ-s Autosõit 2008. aastal (1990. aastal sündis 22 304 last – toim) sõiduõpet 726 inimest, samal ajal kui tänavu alustas seda vaid 568 noort. Ka tudengite kantsis Tartus on sama lugu: 2008. aastal läks sõidukooli 484 inimest, tänavu 425. Klientide koguhulk on jäänud praktiliselt samaks just tänu lisakoolitustele ja firmaüritustele.

Madari sõnul jääb taolises olukorras mõnigi autokool tõenäoliselt ellu „maksude optimeerimise” teel. Ta lausus, et mõni autokool pakub kursusi hinnaga 250–290 eurot, mis jätab tema hinnangul vähe võimalusi ka riigimaksude tasumiseks.

Madari sõnul on soodne põhikursus võimalik näiteks nii, et käibemaksupiir jäetakse ületamata või õppur ei saa tulumaksu tagasi. Võib ka nii, et põhipakett on odav, kuid seejärel rakenduvad lisatasud: Madara sõnul on ühes autokoolis ainuüksi dokumentide väljavõtmine kukrut 50 euro võrra kergendav ettevõtmine. Neljas võimalus on seotud maksude „optimeerimisega”.

„Imelihtne arvutus. Kui ühes sõidukoolis on tund 10 eurot ja teises 19 eurot, tekib küsimus, kuidas kümne euroga välja tuleb. Kui sõita 25 kilomeetrit selle tunniga, siis kütus on robustselt võttes kolm eurot, sinna juurde veel liising, amortiseerumine ja nii edasi. Sellega ei tule välja. Ja kui üle jääb, siis maksudeks tõenäoliselt mitte,” selgitas autokooli juht.

Kristiine autokooli juht Heiki Raadik ütles, et eks see noorte vähene pealetulek kahtlemata mõjutab, kuid nüüd hakkab paremaks minema. Samuti langevad tema sõnul hinnad. „Konkurents on suur, iga sõiduõpetaja teeb oma autokooli,” selgitas Raadik praeguse hinnavõitluse tagamaid. Ta ütles, et võib näha, kuidas sõidukoolide arv edaspidi väheneb, kuna õpilasi lihtsalt pole.

Kui soovid artiklit täismahus lugeda, siis saab seda teha digilehe vahendusel või ostes Ärilehe paberversiooni leheletist.