Hukkunutest ühel olid põletushaavad, ülejäänud surid lämbumise tagajärjel.

Prokuratuur saatis kriminaalasja materjalid Lääne-Eesti päästekeskusele tuleohutuse vanemspetsialist Galina Kiiviti suhtes distsiplinaarmenetluse alustamise otsustamiseks teenistuskohustuste mittenõuetekohase täitmise tunnustel, kuna lastekodus oli kohustusliku suitsuanduri asemel kasutusel temperatuuriandur.

Uurimine tuvastas, et riiklikku järelevalvet teinud Kiivit jättis 2007. aasta jaanuarist kuni tänavu jaanuarini tähelepanuta asjaolu, et lastekodusse 1996. aastal paigaldatud automaatne tulekahjusignalisatsioon ei vastanud nõuetele ning jättis õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumise kõrvaldamiseks ettekirjutuse tegemata.

Ekspertiisitulemuste järgi sai ohvriterohke Haapsalu lastekodu põleng alguse lahtisest tulest. Haapsalu lastekodu põlengu põhjuste selgitamiseks Eesti kohtuekspertiisi instituudis läbiviidud uuringud sündmuskohal võetud proovidest põlevainet ega selle jääke ei tuvastanud. Samuti välistas tulekahjuekspertiis põlengu põhjusena elektrisüsteemi või -seadmete rikke. Tulekahju tehnilise põhjusena on ekspertide hinnangul võimalik ainult lahtise tule allika termiline toime.

Eksperdid tuvastasid, et tulekahju sai alguse hoone põhjapoolse tiiva välisukse juurest, kus paiknes puuvillariidega kaetud tugitool ning maas oli sünteetiline vaip. Tuli levis sealt läbi vahelae pööningule ja kandus hoone keskosa suunas. Arvestades tulekahjukoldes paiknenud materjale, võis süüteallikas olla väikese võimsusega.

Tehniliste tunnuste põhjal ei olnud tulekahju tekkeaega ega tule levimiskiirust võimalik hinnata. Tulekahju tekkimist soodustavaid asjaolusid eksperdid ei tuvastanud.

Haapsalu väikelastekodu põlengus hukkus 20. veebruari pärastlõunal kaheksa last ja kaks noorukit. Nende surma põhjustas vingumürgitus.