Hea ööune nimel tuleb juba päeval eeltööd teha
Pikka ja kvaliteetset ööund ei tohiks võtta kui iseenesestmõistetavat nähtust, mis saabub meie juurde tellitult igal õhtul, kui pea padjale paneme ja teki lõuani veame. Unearstide sõnul on ööuni terve neurokeemia, millel on oma tsüklid, ja isegi värvid, kui tahame nii mõelda. Ühes on unearstid aga veendunud – oma ööunest tuleb hoolida ja sellel, kuidas me magame, on meie elus kanda väga suur roll ja vastutus.
Põhja-Eesti regionaalhaigla kopsuarst ja Eesti unemeditsiini seltsi president dr Erve Sõõru ütleb, et kvaliteetse ööune saabumiseks tuleb eeltöö päeval ära teha ja kõik unekvaliteeti halvendavad tegurid peavad jääma ennelõunasesse aega.
„Inimesel on oma kindlad unetsüklid ja oma bioloogiline rütm ning kui neid tsükleid teadlikult häiritakse, teeb see tervisele palju kahju,” ütleb dr Sõõru ja toob ehmatava näite elust endast, kui posti otsas töötav elektrik ühtäkki magama jäi ja alla kukkus.
Mehe enda sõnul ajas talle une peale rutiinne töö. See õnnetus lõppes õnnelikult.
Unehäired vajavad ravi
Oma teist sünnipäeva võib tähistada ka mees, kes roolis magama jäi ning Virtsu bussiootepaviljoni rammis. Peale unehäirete mehel suuri vigastusi ei olnud.
Dr Sõõru ütleb, et kui unehäired on juba kord käes, tuleks kindlasti arstilt abi otsida, sest unehäirete ravimata jätmine läheb kordades rohkem maksma. Südamelihaste infarkt, suhkruhaigus ja insult on näiteks juba tõsised uneapnoe tüsistused. Unearsti praktikas on ette tulnud ka juhtum, kus voodis rapsinud mees naisel ninaluu kogemata katki lõi.
Kuigi see on äärmuslik näide, viitab see ometi olukorra tõsidusele ja esmane initsiatiiv peakski tulema pereliikmetelt, kui unehäirete all kannataja ise probleemi tõsidust aduda ei oska.
Kui ühte pereliiget hakkab ühel momendil segama kaaslase hingamisseisakute tõttu tema rahutu une valvamine, sage tualeti vahet käimine, voodis rähklemine-rapsimine, uneskõndimine või rahutute jalgade sündroom, tuleks unehäirete all kannatav teinepool kas või kättpidi perearsti juurde tirida, sest vastasel juhul ei maga kumbki korralikult.
Hea une kümme käsku
-- Pane paika magamamineku ja ärkamise aeg.
-- Ära tee üle 45-minutilist päevast uinakut.
-- Väldi alkoholitarbimist neli tundi enne magamaminekut, ära suitseta.
-- Väldi kofeiini ja šokolaadi tarbimist.
-- Väldi rasket, vürtsikat ja magusat toitu neli tundi enne magamaminekut.
-- Treeni regulaarselt, kuid äre tee seda enne voodisse minekut.
-- Tee magamisase võimalikult mugavaks.
-- Õhuta tuba, reguleeri toatemperatuuri.
-- Kõrvalda müratekitajad ja valguse juurdepääs nii palju kui võimalik.
-- Kasuta magamistoana ainult selleks ette nähtud tuba.
Allikas: dr Erve Sõõru
Huvitavaid fakte
•• Kitsehabeme ja lottmütsiga lapselikku Une-Matit näitas esimest korda 1959.aasta novembris Saksa Demokraatliku Vabariigi televisioon.
•• Delfiinidel magab korraga üks ajupoolkera.
•• Kõige pikem registreeritud inimese unetusperiood on 11 päeva.
•• Magades 8 tundi ööpäevas oleme 80. eluaastaks maganud , 233,6 tundi ehk 26,67 aastat.
•• REM-uni esineb kõigil imetajatel ja lindudel. See puudub roomajatel ja teistel külmaverelistel.
•• Imikutel moodustab 50% unest REM-uni ehk unenägudega uni.
