Heido Vitsur: perifeersele Eestile on Rail Baltic vajalik, ent hetkel on Baltikumis ka tõsisemaid muresid
-Kui usutav on Rail Balticu projekti teostumine ja millises ajaperspektiivis võiksid eestlased raudteed mööda ilma ümber istumata näiteks Kaunasesse sõita?
Kaunasesse saamisest pole erilist tolku, on vaja saada Varssavisse ja sealt edasi. Kaunasesse saame me niigi piisavalt hästi, see on autoga ühe päeva sõit.
Euroopa riikidevahelisi transpordialaseid projekte finantseeritakse ELi poolt küllaltki väikse riikidepoolse panustamisprotsendiga. Rahalises mõttes peaks Rail Baltica olema võimalik, ent see summa, mis tuleks ise juurde panna, on ikkagi väga suur. Vaatamata sellele, et kui isegi 85 protsendi ulatuses tuleks Euroopa raha, siis see 15 protsenti on ikka ka suur raha. Kui seda ressurssi on mujal hädasti vaja, siis ei ole küsimus enam selles, kas tahetakse panustada, vaid ei ole midagi panustada Rail Baltica projekti.
Vaadates kaardile on selge, et Eesti on täielikult perifeeria. Rail Baltica on üks võimalus, mis aitaks meid natuke sellest seisusest välja aidata. Kaugele ette vaadates on tegemist väga vajaliku projektiga, kuid hetkel ta väga tähtis asi ei ole. Selliseid suuri reisi- ja kaubavedude mahtusid, mida raudtee hädasti vajab, praegu pole. Autod veavad kauba kõik väga hästi ära, kuid nad lõhuvad maanteeid. Teedeheitus nõuab palju raha ja siit ka esimene võtmeküsimus, et kui palju peame rohkem maanteedesse investeerima nende kaubavoogude tõttu, mis võiksid minna raudteele?
-Kui kerge saab olema kolme Baltimaa konsensuse leidmine Rail Baltica projekti käivitamise osas?
Läti jaoks on lähema 5-10 aasta jooksul kohustus võlgu tasuda kindlasti primaarsem kui uue raudtee ehitus. Võlgade tasumine on ellujäämise küsimus, raudtee on lihtsalt hea asi.
Seda on väga raske hinnata, kuidas see koostöö käivitub. Samas on lätlaste võlakoorem asi, millega tuleb siinkohal arvestada ja see võib osutuda tõsiseks takistuseks.
-Kas mingitel tingimustel võib loota, et Rail Baltica hakkab end ise ära majandama?
See on trikiga küsimus. Maanteede võrku oleme investeerinud üsna palju ja tegelenud nende ülalpidamisega. Me ei ole samas ühtegi senti Eestit läbivalt rasketranspordi eest raha sisse kasseerinud. Peame seda lihtsalt üleval.
Siinkohal oleks vaja teada, et kui palju nendest kaubavoogudest saaksime panna raudteele ja milliseid summad see teede ehituselt ja hooldamise arvelt kokku hoiab.
Vaja on teha arvutusi, kuid selge on see, et tegemist ei ole väga suure koormusega suunaga.
-Kas uuel raudteel peaksid hakkama opereerima riigiettevõtted või erafirmad?
Ma ei näe põhjust, miks riik peaks olema operaator. Riik võib huvi olemasolul mingit osalust omada, kuid pigem peaks olema tegemist rahvusvahelise operaatoriga. Ei usu, et oleks õigem teha ainult ühe riigi operaator. Muidugi kui operaatoriks hakkaks näiteks Deutsche Bahn, siis miks mitte. Võib-olla tuleks see kasuks. Ja ehk suudaks ka mõni Soome operaator hakkama saada?
Selge on see, et mida tugevam ja suurema kliendivõrguga operaator, seda suurem tulusus sellel raudteel võiks olla.
